Majavamm.ee terminoloogiakataloog
Kataloog koondab Majavamm.ee-s kasutatavad erialased mõisted ja definitsioonid. Otsi terminit nime, definitsiooni või lisainfo järgi või vali põhikategooria.
Kategooria 01Biokahjustused ja seened
01.01 · Biokahjustuste üldmõisted
01.01.001 · Biokahjustus
Definitsioon: Elusorganismide elutegevuse tagajärjel materjalis, konstruktsioonis või hooneosas tekkinud kahjustus või selle omaduste ebasoovitav muutus.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2025), „Vanade puitmajade renoveerimine – puust ja punaseks“, EMÜK, PDF lk 72
Kasutajasõbralikult: Biokahjustus on organismide, näiteks seente või puitu kahjustavate putukate põhjustatud kahjustus.
Näide: Puitu lagundava seene tegevuse tõttu tekkinud puidumädanik on biokahjustus.
Mitte segi ajada: Biokahjustus ≠ niiskuskahjustus. Ebasobiv niiskusseisund võib luua biokahjustuse tekkeks sobivad tingimused, kuid need on eri mõisted.
01.01.002 · Biokahjustuse põhjustaja
Definitsioon: Organism või organismide rühm, kelle elutegevuse tagajärjel tekib materjali, konstruktsiooni või hooneosa biokahjustus.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Biokahjustuse põhjustaja on organism, kes kahjustuse tekitab.
Näide: Hoonetes võivad biokahjustuse põhjustajateks olla puitu lagundavad seened, hallitusseened ja puitu kahjustavad putukad.
01.01.003 · Puidukahjur
Definitsioon: Organism, kelle elutegevus kahjustab puitu või puitmaterjali.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Puidukahjur võib olla nii puitu lagundav seen kui ka puitu kahjustav putukas.
Näide: Majavamm ja majasikk võivad mõlemad olla puidu kahjustajad, kuid kuuluvad eri organismirühmadesse.
Mitte segi ajada: Puidukahjur ≠ puitu kahjustav putukas. Putukatest rääkides kasutame täpsemat terminit.
01.02 · Seene ehitus, levik ja aktiivsus
01.02.001 · Eosed
Definitsioon: Seente paljunemis- ja levimisüksused, mille abil seened võivad levida uutesse kasvukohtadesse.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 7–8
Kasutajasõbralikult: Eosed on väga väikesed seene levimisüksused.
Näide: Majavammi viljakeha toodab eoseid, mis võivad õhu liikumisega levida.
01.02.002 · Seene aktiivne kasv
Definitsioon: Seisund, mille puhul seen kasvab ja tema elutegevus substraadis või selle pinnal jätkub.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 8–10; Pilt, K. (2025), „Vanade puitmajade renoveerimine – puust ja punaseks“, EMÜK, PDF lk 72–74
Kasutajasõbralikult: Aktiivne kasv tähendab, et seen mitte ainult ei ole varasema kahjustuse jäljena olemas, vaid kasvab edasi.
Näide: Vana kuiv seeneniidistik ei tõenda iseenesest seene aktiivset kasvu.
Mitte segi ajada: Seene olemasolu ≠ seene aktiivne kasv; vana seenkahjustus ≠ aktiivne seenekasv.
01.02.003 · Seeneniidistik
Definitsioon: Seene vegetatiivne osa, mis koosneb hüüfidest ja võib levida materjali sees või selle pinnal.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 7–8
Kasutajasõbralikult: Seeneniidistik on seene kasvav võrgustik.
Näide: Majavammi seeneniidistik võib olla nähtav puidu või mineraalse materjali pinnal.
Mitte segi ajada: Seeneniidistik ei tähenda automaatselt majavammi.
01.02.004 · Viljakeha
Definitsioon: Seene paljunemisstruktuur, milles või mille pinnal moodustuvad eosed.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 7
Kasutajasõbralikult: Viljakeha on seene nähtav paljunemisorgan.
Näide: Majavammi viljakeha võib moodustuda sobivate kasvutingimuste korral kahjustuspiirkonna lähedal.
01.03 · Hallitus ja hallitusseened
01.03.001 · Hallitus
Definitsioon: Hallitusseente nähtav koloonia või kasv materjali pinnal või selle struktuuris.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 6 ja 9; Pilt, K. (2022), „Majavammist – puust ja punaseks. Ennetamine. Avastamine. Tõrje“, EMÜK, PDF lk 17
Kasutajasõbralikult: Hallitus on hallitusseente nähtav kasv, mitte seenerühma nimetus.
Näide: Seina pinnal nähtav hallikas või rohekas kasv võib olla hallitus.
Mitte segi ajada: Hallitus ≠ hallitusseen. Hallitus on nähtav kasv; hallitusseen on organism.
01.03.002 · Hallituskahjustus
Definitsioon: Olukord, kus hallitusseente kasv on põhjustanud või põhjustab materjali, konstruktsiooni, ruumi kasutustingimuste või muu hinnatava objekti ebasoovitava muutuse või vajaduse sekkumiseks.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Hallituskahjustus tähendab hallitusseente kasvuga seotud kahjustusolukorda.
Näide: Pikaajaliselt märgunud seina viimistluskihil arenenud ulatuslik hallitus võib kujutada hallituskahjustust.
Mitte segi ajada: Hallitus ja hallituskahjustus ei ole automaatselt sünonüümid.
01.03.003 · Hallitusseen
Definitsioon: Mikroskoopiline seen, mis võib sobivates keskkonnatingimustes kasvada materjalide pinnal või nende struktuuris ning moodustada eoseid ja teisi seenestruktuure.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 9
Kasutajasõbralikult: Hallitusseen on organism, mis võib sobiva niiskuse, temperatuuri ja toitainete korral hoones kasvada.
Näide: Aspergillus’e või Penicillium’i perekonda kuuluvad liigid võivad esineda hoonetes hallitusseentena.
01.03.004 · Hallitusseened
Definitsioon: Üldnimetus erinevatele mikroskoopilistele seentele, mis võivad sobivates tingimustes kasvada hoonetes ja hoonetes kasutatavatel materjalidel.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 9
Kasutajasõbralikult: Hallitusseened on organismirühm; nende nähtavat kasvu nimetatakse hallituseks.
01.04 · Puitu lagundavad seened
01.04.001 · Majaseen
Definitsioon: Hoones esineva puitu lagundava seene kohta kasutatav üldnimetus.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Majaseen on hoones puitu kahjustav puitu lagundav seen.
Näide: Majavamm on üks hoonetes esinevatest majaseentest.
Mitte segi ajada: Majaseen ei ole taksonoomiline rühm.
01.04.002 · Majaseened
Definitsioon: Hoonetes esinevate puitu lagundavate seente kohta kasutatav üldnimetus.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Majaseened on hoonetes esinevad puitu lagundavad seened.
01.04.003 · Majavamm
Definitsioon: Majavamm (Serpula lacrymans) on puitu lagundav seen, mis võib hoonetes põhjustada pruunmädanikku.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2022), „Majavammist – puust ja punaseks. Ennetamine. Avastamine. Tõrje“, EMÜK, PDF lk 13–20; Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 9–10
Kasutajasõbralikult: Majavamm on üks hoonetes esinevatest puitu lagundavatest seentest, mitte kõigi seenkahjustuste üldnimetus.
Näide: Majavamm võib sobivates niiskus- ja temperatuuritingimustes kahjustada puitkonstruktsioone.
Mitte segi ajada: Majavamm ≠ hallitus. Iga valge seen või seeneniidistik ei ole majavamm.
01.04.004 · Puitu lagundav seen
Definitsioon: Seen, mis on võimeline lagundama puidu rakukesta põhikomponente ning põhjustama puidu omaduste muutumist ja tugevuse vähenemist.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 9–10
Kasutajasõbralikult: Puitu lagundav seen kasutab puidu koostisosi ning võib põhjustada mädanikku.
Näide: Majavamm on puitu lagundav seen.
01.04.005 · Puitu lagundavad seened
Definitsioon: Üldnimetus seentele, mis lagundavad puitu ja võivad põhjustada puidumädanikku.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 9–10
Kasutajasõbralikult: Need seened võivad kahjustada hoonete puitkonstruktsioone; majavamm on üks neist.
Näide: Hoonetes võib esineda nii pruun- kui valgemädanikku põhjustavaid puitu lagundavaid seeni.
01.05 · Puidumädanik ja selle tüübid
01.05.001 · Pehmemädanik
Definitsioon: Puidumädaniku tüüp, mille puhul puidu lagunemine toimub eeskätt rakukesta teatud osades ning mis võib esineda tingimustes, kus mitmete teiste puitu lagundavate seente areng on piiratud. Pehmemädaniku tekkes võivad lisaks seentele osaleda ka bakterid.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 10
Kasutajasõbralikult: Pehmemädanik on puidu bioloogilise lagunemise vorm, mis võib areneda väga niisketes ja teistele puitu lagundavatele seentele ebasoodsamates tingimustes.
Näide: Pikaajaliselt väga niiskes puidus võib tekkida pehmemädanik.
01.05.002 · Pruunmädanik
Definitsioon: Puidumädaniku tüüp, mille puhul seen lagundab eeskätt puidu süsivesikulisi komponente – tselluloosi ja hemitselluloosi – samal ajal kui ligniin jääb suhteliselt suuremal määral alles.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 10
Kasutajasõbralikult: Pruunmädaniku korral muutub puit tavaliselt pruunikamaks ja rabedamaks ning võib praguneda kuubikuliselt.
Näide: Majavamm põhjustab pruunmädanikku.
01.05.003 · Puidumädanik
Definitsioon: Puitu lagundavate seente elutegevuse tagajärjel toimuv puidu bioloogiline lagunemine, mille käigus muutuvad puidu struktuur ja omadused ning üldjuhul väheneb selle tugevus.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 8 ja 10
Kasutajasõbralikult: Puidumädanik on seente põhjustatud puidu kahjustus, mitte seen ise.
Näide: Pruun-, valge- ja pehmemädanik on puidumädaniku tüübid.
Mitte segi ajada: Puidumädanik ≠ puitu lagundav seen.
01.05.004 · Valgemädanik
Definitsioon: Puidumädaniku tüüp, mille puhul seened lagundavad ligniini ning erineval määral ka puidu süsivesikulisi komponente, sealhulgas tselluloosi ja hemitselluloosi.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 10
Kasutajasõbralikult: Valgemädaniku korral võib puit muutuda heledamaks ja kiuliseks.
Näide: Mõned hoonetes esinevad puitu lagundavad seened põhjustavad valgemädanikku.
Kategooria 02Puitu kahjustavad putukad
02.01 · Puitu kahjustavate putukate üldmõisted
02.01.001 · Puitu kahjustav putukas
Definitsioon: Putukas, kelle elutegevuse käigus kahjustatakse puitu. Hoonetes põhjustavad kahjustusi sageli vastsed, kes toituvad puidust ja rajavad sellesse käike.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2025), „Vanade puitmajade renoveerimine – puust ja punaseks“, EMÜK, PDF lk 74–81
Kasutajasõbralikult: Puitu kahjustav putukas on putukas, kelle elutegevus võib kahjustada puitkonstruktsiooni või puitmaterjali.
Näide: Mööbli-toonesepp võib kahjustada hoones olevat puitu.
02.01.002 · Puitu kahjustavad putukad
Definitsioon: Üldnimetus putukatele, kelle elutegevus võib põhjustada puidu kahjustumist.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2025), „Vanade puitmajade renoveerimine – puust ja punaseks“, EMÜK, PDF lk 74–81
Kasutajasõbralikult: Sellesse rühma kuuluvad putukad, kelle vastsed või muud arengujärgud kahjustavad puitu.
02.01.003 · Puitu kahjustavad putukad hoonetes
Definitsioon: Puitu kahjustavad putukad, kellel on praktiline tähtsus hoonetes, nende puitkonstruktsioonides või hoones kasutatud puitmaterjalides.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2025), „Vanade puitmajade renoveerimine – puust ja punaseks“, EMÜK, PDF lk 74–81
Kasutajasõbralikult: Termin piiritleb käsitluse hoonetes esinevate liikidega ega hõlma kõiki metsas või eluspuudel levivaid putukaid.
Näide: Majasikk ja tooneseplased võivad kuuluda hoonetes puitu kahjustavate putukate hulka.
02.02 · Putukakahjustuse aktiivsus
02.02.001 · Putukakahjustuse aktiivsus
Definitsioon: Seisund, mille puhul kahjustatud puidus või konstruktsioonis toimub jätkuvalt puitu kahjustavate putukate elutegevus.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2025), „Vanade puitmajade renoveerimine – puust ja punaseks“, EMÜK, PDF lk 75 ja 80–81
Kasutajasõbralikult: Aktiivne putukakahjustus tähendab, et putukate elutegevus puidus jätkub ega ole ainult varasema kahjustuse jälg.
Näide: Vanad lennuavad ei tõenda aktiivsust; aktiivsuse hindamiseks võib vaja minna värskeid tunnuseid või seiret.
Mitte segi ajada: Vana kahjustus ja vanad lennuavad ≠ automaatselt aktiivne putukakahjustus.
Kategooria 03Ehitusfüüsika ja niiskus
03.01 · Õhu niiskus ja veeaur
03.01.001 · Absoluutne niiskus
Definitsioon: Veeauru mass õhu mahuühiku kohta.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 22
Kasutajasõbralikult: Absoluutne niiskus näitab, kui palju veeauru on kindlas õhuruumalas.
Näide: Väärtust väljendatakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta.
03.01.002 · Kastepunkti temperatuur
Definitsioon: Temperatuur, milleni tuleb õhku muutumatu veeauru sisalduse juures jahutada, et saavutada veeauruga küllastusolukord.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 22–23
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 9346:2008
Kasutajasõbralikult: Kastepunkti temperatuur näitab, millisel temperatuuril saavutab õhk antud veeaurusisalduse juures küllastuse.
Näide: Kui pind jahtub alla vastavate tingimuste kastepunkti temperatuuri, võib pinnal tekkida veeauru kondenseerumine.
03.01.003 · Küllastusolukord
Definitsioon: Õhu seisund, mille korral veeauru osarõhk on antud temperatuuril võrdne veeauru küllastusrõhuga ja suhteline niiskus on 100%.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 9346:2008
Kasutajasõbralikult: Õhk on veeauruga küllastunud.
Näide: Pinna lähedal küllastusolukorra saavutamisel võib tekkida veeauru kondenseerumine.
03.01.004 · Niiskuslisa
Definitsioon: Siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus, mis iseloomustab hoone kasutamisest ja õhuvahetusest kujunevat siseõhu täiendavat niiskustaset võrreldes välisõhuga.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN 15026:2023+NA:2025; Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 18–19
Kasutajasõbralikult: Niiskuslisa näitab, kui palju rohkem veeauru sisaldab siseõhk võrreldes välisõhuga.
Näide: Eluruumis võib inimeste tegevuse tõttu olla siseõhu veeaurusisaldus välisõhust suurem.
Mitte segi ajada: Niiskuslisa ≠ suhtelise niiskuse protsentide vahe.
03.01.005 · Veeauru osarõhk
Definitsioon: Õhus oleva veeauru osa õhu kogurõhust ehk rõhk, mille põhjustavad õhus olevad veeaurumolekulid.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 9346:2008
Kasutajasõbralikult: Veeauru osarõhu erinevus on veeauru difusiooni üks liikumapanevaid jõude.
Näide: Kui konstruktsiooni eri pooltel on erinev veeauru osarõhk, võib toimuda veeauru difusioon.
03.01.006 · Õhu suhteline niiskus
Definitsioon: Õhus oleva veeauru osarõhu ja samal temperatuuril veeauru küllastusrõhu suhe, mida väljendatakse protsentides.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 22–23
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 9346:2008
Kasutajasõbralikult: Suhteline niiskus näitab, kui lähedal on õhus oleva veeauru sisaldus sellel temperatuuril küllastusolukorrale.
Näide: Sama veeaurukoguse juures suureneb õhu jahtumisel suhteline niiskus.
03.02 · Materjalide niiskusomadused
03.02.001 · Vee aktiivsus
Definitsioon: Mõõtarv, mis kirjeldab materjalis või aines mikroorganismidele kättesaadava vee hulka võrreldes puhta vee aururõhuga samal temperatuuril.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 8
Kasutajasõbralikult: Vee aktiivsus näitab, kui suur osa materjalis olevast veest on hallitusseentele tegelikult kasutatav.
Näide: Ka suure veesisaldusega materjalis võib mikroorganismidele kättesaadava vee hulk olla väike, kui vesi on tugevalt seotud.
03.02.002 · Hügroskoopsus
Definitsioon: Materjali omadus siduda ümbritsevast õhust veeauru ja seda keskkonnatingimuste muutudes uuesti loovutada.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 12571:2021
Kasutajasõbralikult: Hügroskoopse materjali niiskusesisaldus võib muutuda ka ilma otsese kokkupuuteta veega.
Näide: Puit on hügroskoopne materjal.
03.02.003 · Materjali niiskusesisaldus
Definitsioon: Materjalis sisalduva vee kogust iseloomustav suurus, mille väljendusviis määratakse vastavalt kasutatavale meetodile, näiteks massi või mahu suhtes.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 8
Kasutajasõbralikult: Materjali niiskusesisaldus näitab, kui palju vett materjal sisaldab, kuid eri materjalide protsentväärtused ei ole alati omavahel võrreldavad.
Näide: Puidu ja betooni niiskusseisundit kirjeldatakse erinevate meetodite ja suurustega.
03.02.004 · Puidu niiskusesisaldus
Definitsioon: Puidus sisalduva vee massi suhe absoluutselt kuiva puidu massi, väljendatuna protsentides.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2022), „Majavammist – puust ja punaseks. Ennetamine. Avastamine. Tõrje“, EMÜK, PDF lk 25–28
Kasutajasõbralikult: Puidu niiskusesisaldus ei näita vee osakaalu märja puidutüki kogumassist, vaid seda võrreldakse kuiva puidu massiga.
Näide: 20% puidu niiskusesisaldus tähendab, et vee mass on 20% absoluutselt kuiva puidu massist.
03.02.005 · Puidu tasakaaluniiskus
Definitsioon: Puidu niiskusesisaldus, mis kujuneb kindla temperatuuri ja õhu suhtelise niiskuse juures tasakaalu saavutamisel.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN ISO 12571:2021; Pilt, K. (2022), „Majavammist – puust ja punaseks. Ennetamine. Avastamine. Tõrje“, EMÜK, PDF lk 25–28
Kasutajasõbralikult: Kui õhu tingimused püsivad piisavalt kaua, läheneb puidu niiskusesisaldus neile tingimustele vastavale tasakaaluniiskusele.
Näide: Kõrgema õhu suhtelise niiskuse juures kujuneb puidul üldjuhul kõrgem tasakaaluniiskus.
03.02.006 · Tasakaaluniiskus
Definitsioon: Hügroskoopse materjali niiskusesisaldus, mis kujuneb tasakaaluolukorras ümbritseva keskkonna kindla temperatuuri ja suhtelise niiskuse juures.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 12571:2021
Kasutajasõbralikult: Tasakaaluniiskus on niiskusesisaldus, mille poole materjal püsivate õhutingimuste korral liigub.
Näide: Puidu tasakaaluniiskus muutub koos õhu temperatuuri ja suhtelise niiskusega.
03.03 · Sorptsioon
03.03.001 · Adsorptsioon
Definitsioon: Sorptsiooniprotsess, mille käigus veeaurust pärinevad molekulid seonduvad materjali pinnale või pooripindadele.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN ISO 12571:2021
Kasutajasõbralikult: Adsorptsioonil seob hügroskoopne materjal veeaurust pärinevat niiskust.
Näide: Puit seob niiskema õhu korral veeaurust pärinevat niiskust.
03.03.002 · Desorptsioon
Definitsioon: Sorptsiooniprotsess, mille käigus materjal vabastab varem seotud niiskust ümbritsevasse õhku.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN ISO 12571:2021
Kasutajasõbralikult: Desorptsioonil annab materjal niiskust tagasi ümbritsevasse õhku.
Näide: Õhu kuivemaks muutumisel võib puit hakata niiskust loovutama.
03.03.003 · Sorptsioon
Definitsioon: Üldmõiste protsessidele, mille käigus materjal seob või vabastab ümbritseva keskkonna veeaurust pärinevat niiskust.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 12571:2021
Kasutajasõbralikult: Sorptsioon hõlmab niiskuse sidumist ja vabastamist.
Näide: Hügroskoopse materjali niiskusesisaldus muutub sorptsiooniprotsesside tõttu koos õhu niiskustingimustega.
03.04 · Veeauru liikumine
03.04.001 · Veeauru difusioon
Definitsioon: Veeauru molekulaarne liikumine materjalis või õhus veeauru osarõhu erinevuse tõttu suurema osarõhuga piirkonnast väiksema osarõhuga piirkonna suunas.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 9346:2008
Kasutajasõbralikult: Veeaur liigub difusiooni teel osarõhu erinevuse mõjul.
Näide: Talvel võib veeauru difusiooni suund olla sageli siseruumist väljapoole, kuid seda ei määra temperatuur üksi.
Mitte segi ajada: Veeauru difusioon ≠ veeauru transport õhu liikumisega.
03.04.002 · Veeauru difusioonitakistustegur
Definitsioon: Mõõtmeteta suurus, mis iseloomustab, kui palju suurem on materjali vastupanu veeauru difusioonile võrreldes sama paksu seisva õhukihiga.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 9346:2008
Kasutajasõbralikult: μ-väärtus näitab materjali suhtelist vastupanu veeauru difusioonile.
Näide: Suurema μ-väärtusega materjal takistab veeauru difusiooni rohkem.
03.04.003 · Veeauru kondenseerumine
Definitsioon: Protsess, mille käigus veeaur muutub veeks.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 22–23
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 13788:2012
Kasutajasõbralikult: Veeauru kondenseerumine toimub siis, kui kohalikud temperatuuri- ja niiskustingimused viivad veeauru küllastuseni.
Näide: Külma aknaklaasi sisepinnale võib tekkida kondenseerunud vesi.
Mitte segi ajada: Vee olemasolu konstruktsioonis ei tõenda automaatselt, et see tekkis kondenseerumisel.
03.04.004 · Veeauru liikumine konstruktsioonides
Definitsioon: Veeauru transport konstruktsioonis või läbi konstruktsiooni, mis võib toimuda muu hulgas veeauru difusiooni või veeauru sisaldava õhu liikumisega.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN 15026:2023+NA:2025; EVS-EN ISO 9346:2008
Kasutajasõbralikult: Veeaur võib konstruktsioonis liikuda mitmel viisil.
Näide: Veeaur võib läbida materjale difusiooni teel või liikuda koos õhuga läbi ebatiheduste.
03.04.005 · Veeauru transport õhu liikumisega (konvektsioon)
Definitsioon: Veeauru liikumine koos liikuva õhuga läbi konstruktsiooni ebatiheduste, pragude, vuukide, läbiviikude või muude õhu liikumist võimaldavate kohtade.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN 15026:2023+NA:2025
Kasutajasõbralikult: Kui õhk liigub läbi prao või ebatiheda liite, liigub koos õhuga ka selles olev veeaur.
Näide: Talvel võib soe siseõhk liikuda läbi ebatiheda konstruktsioonikihi külmemasse konstruktsiooni ossa.
Mitte segi ajada: Konvektiivne veeauru transport ≠ veeauru difusioon.
03.04.006 · Veeaurujuhtivus
Definitsioon: Materjali omadus, mis iseloomustab veeauru võimet liikuda läbi materjali veeauru osarõhu erinevuse mõjul.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 9346:2008; EVS-EN ISO 12572:2016+A1:2024
Kasutajasõbralikult: Veeaurujuhtivus kirjeldab, kui hõlpsalt liigub veeaur läbi materjali.
Näide: Veeaurujuhtivust kasutatakse konstruktsioonikihtide niiskustehnilise käitumise kirjeldamisel.
03.05 · Vee liikumine materjalides
03.05.001 · Kapillaarne vee liikumine
Definitsioon: Vee liikumine poorses materjalis kapillaarjõudude toimel.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN ISO 15148:2003 + A1:2016
Kasutajasõbralikult: Vesi liigub materjali peentes poorides ja kapillaarides.
Näide: Pinnasevesi võib liikuda müüritises ülespoole.
03.05.002 · Kapillaarsus
Definitsioon: Materjali poorstruktuurist tulenev nähtus, mille tõttu vesi võib liikuda peentes poorides ja kapillaarides vee ning pooripindade vastastikmõju ja pindpinevuse toimel.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN ISO 15148:2003 + A1:2016
Kasutajasõbralikult: Kapillaarsuse tõttu võib vesi liikuda poorses materjalis ka ülespoole.
Näide: Pinnasevesi võib kapillaarsuse tõttu liikuda poorsesse müüritisse.
03.05.003 · Vee imendumine
Definitsioon: Vee tungimine materjali selle pinnalt materjali pooridesse ja struktuuri.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN ISO 15148:2003 + A1:2016
Kasutajasõbralikult: Vee imendumine kirjeldab protsessi, mille käigus materjal võtab pinnalt vett sisse.
Näide: Poorne tellis imab märgumisel vett.
03.05.004 · Vee liikumine materjalides
Definitsioon: Vee transport materjali poorides, kapillaarides või muus struktuuris erinevate füüsikaliste mõjurite toimel.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Vesi võib materjalis liikuda näiteks kapillaarjõudude või rõhuerinevuse toimel.
Näide: Pinnasevesi võib liikuda poorses vundamendimaterjalis.
03.06 · Õhu-, vee- ja aurutõkked
03.06.001 · Aurutõke
Definitsioon: Konstruktsioonikiht või materjal, mille ülesanne on oluliselt piirata veeauru liikumist difusiooni teel konstruktsiooni.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 12572:2016+A1:2024
Kasutajasõbralikult: Aurutõke vähendab veeauru liikumist ruumist konstruktsiooni.
Näide: Soojustatud katuse siseküljel võib kasutada väikese veeaurujuhtivusega membraani aurutõkkena.
Mitte segi ajada: Aurutõke ≠ õhutõke. Sama kiht võib täita mõlemat funktsiooni, kuid funktsioonid on erinevad.
03.06.002 · Hüdroisolatsioon
Definitsioon: Konstruktsioon või isolatsioonikiht, mille eesmärk on takistada vee tungimist ehitise või konstruktsiooni kaitstavasse ossa.
Vaata lisaks
Sisuline alus: RIL 107-2022 „Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ (eestikeelne väljaanne 2023)
Kasutajasõbralikult: Hüdroisolatsioon kaitseb konstruktsiooni vee eest.
Näide: Keldriseina välisküljele rajatud hüdroisolatsioon aitab piirata pinnasevee jõudmist konstruktsiooni.
Mitte segi ajada: Hüdroisolatsioon ≠ hüdrofoobsus ega aurutõke.
03.06.003 · Tuuletõke
Definitsioon: Välispiirde konstruktsioonikiht, mille ülesanne on vähendada tuule põhjustatud õhu liikumist soojustuskihis või selle kaudu ning kaitsta konstruktsiooni tuule mõju eest.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Tuuletõke aitab takistada välisõhul soojustusest läbi puhumist.
Näide: Puitkarkass-seina soojustuse välisküljel võib olla tuuletõkkeplaat või -membraan.
Mitte segi ajada: Tuuletõke ≠ aurutõke.
03.06.004 · Veetõke
Definitsioon: Konstruktsioonikiht või materjal, mille ülesanne on takistada vee tungimist kaitstavasse konstruktsiooni või materjali.
Vaata lisaks
Sisuline alus: RIL 107-2022 „Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ (eestikeelne väljaanne 2023)
Kasutajasõbralikult: Veetõke hoiab vee konstruktsioonist eemal.
Näide: Märja ruumi põranda ja seinte veetõkkekiht peab piirama dušivee jõudmist konstruktsiooni.
Mitte segi ajada: Veetõke ≠ aurutõke.
03.06.005 · Õhutõke
Definitsioon: Materjal, kiht või omavahel ühendatud kihtide süsteem, mille ülesanne on tagada konstruktsiooni või hoone välispiirde õhutihedus.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Õhutõke on kiht, mis takistab õhul kontrollimatult läbi konstruktsiooni liikuda.
Näide: Aurutõkkemembraan võib olla ühtlasi õhutõke, kui liited ja läbiviigud on õhutihedad.
Mitte segi ajada: Õhutõke ≠ aurutõke.
03.07 · Õhutihedus
03.07.001 · Õhutihedus
Definitsioon: Hoone välispiirde, konstruktsiooni või selle osa omadus piirata kontrollimatut õhu liikumist läbi pragude, vuukide, liitekohtade, läbiviikude ja muude ebatiheduste.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 22
Kasutajasõbralikult: Õhutihe konstruktsioon ei lase sise- ja välisõhul kontrollimatult läbi konstruktsiooni liikuda.
Näide: Katuse membraani läbiviigud tuleb teha õhutihedalt.
Mitte segi ajada: Õhutihedus ≠ veeaurutihedus.
03.07.002 · Õhulekkearv
Definitsioon: Hoone välispiirde õhupidavust iseloomustav suurus, mis väljendab standardse rõhuerinevuse korral läbi välispiirde liikuvat õhuvoolu välispiirde pindalaühiku kohta.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 22
Kasutajasõbralikult: Õhulekkearv näitab, kui palju õhku liigub rõhuerinevuse korral kontrollimatult läbi hoone välispiirde.
03.08 · Soojus ja pinnatemperatuurid
03.08.001 · Külmasild
Definitsioon: Hoone välispiirde piirkond, kus konstruktsiooni geomeetria, materjalide erinev soojusjuhtivus või konstruktsiooniline lahendus põhjustab ümbritseva konstruktsiooniga võrreldes muutunud või suurema soojusvoo.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN ISO 13788:2012
Kasutajasõbralikult: Külmasild on koht, kus soojus liigub välispiirdest intensiivsemalt kui kõrvalasuvas konstruktsioonis.
Näide: Välisseina ja vahelae liitekoht võib moodustada külmasilla.
Mitte segi ajada: Külmasild ei ole hallituse ega kondenseerumise sünonüüm; see võib luua nende tekkeks soodsamaid tingimusi.
03.08.002 · Pinnatemperatuur
Definitsioon: Materjali või konstruktsiooni pinna temperatuur konkreetses asukohas.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN ISO 13788:2012
Kasutajasõbralikult: Pinnatemperatuur võib erineda ruumi õhutemperatuurist.
Näide: Külmasilla piirkonnas võib välisseina sisepinna temperatuur olla ülejäänud pinnast madalam.
03.08.003 · Soojusjuhtivus
Definitsioon: Materjali omadus, mis iseloomustab selle võimet soojust juhtida.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 19–21
Kasutajasõbralikult: Soojusjuhtivus kirjeldab materjali enda soojusjuhtivust.
Näide: Soojustusmaterjali soojusjuhtivust iseloomustatakse λ-väärtusega.
03.08.004 · Soojusläbivus
Definitsioon: Konstruktsiooni või ehitusosa soojuslik omadus, mis iseloomustab soojusvoogu läbi konstruktsiooni pindalaühiku ühe kelvini suuruse temperatuurierinevuse korral.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 19–21
Kasutajasõbralikult: Soojusläbivus ehk U-väärtus kirjeldab, kui palju soojust läbib konstruktsiooni.
Näide: Välisseina U-väärtus kirjeldab kogu seina soojusläbivust.
03.08.005 · Soojustakistus
Definitsioon: Materjalikihi või konstruktsiooniosa võime takistada soojuse liikumist.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 19–21
Kasutajasõbralikult: Soojustakistus näitab, kui palju konkreetne kiht soojusvoogu takistab.
Näide: Paksem sama materjali kiht annab üldjuhul suurema soojustakistuse.
03.08.006 · Soojusvoog
Definitsioon: Ajaühikus ühest piirkonnast teise kanduv soojushulk.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Soojusvoog kirjeldab soojuse liikumist ühest piirkonnast teise.
Näide: Talvel liigub soojus läbi välispiirde soojemast sisekeskkonnast külmema väliskeskkonna suunas.
03.09 · Niiskusseire
03.09.001 · Niiskusseire
Definitsioon: Materjali, konstruktsiooni või keskkonna niiskusega seotud suuruste korduv või pidev mõõtmine ja tulemuste dokumenteerimine kindla ajavahemiku jooksul.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Niiskusseire näitab olukorra muutumist ajas, mitte ainult ühte mõõtehetke.
Näide: Betooni puuravasse paigaldatud andur võib pikema aja jooksul salvestada suhtelist niiskust ja temperatuuri.
Kategooria 04Hoonete niiskuskahjustused
04.01 · Kahjustuse põhimõisted
04.01.001 · Kahjustus
Definitsioon: Materjali, konstruktsiooni, ehitusosa või hoone seisundi, omaduste või toimivuse ebasoovitav muutus.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Kahjustus tähendab, et materjal või konstruktsioon on ebasoodsalt muutunud.
Näide: Mädanemine, konstruktsiooniliselt oluline pragu või külmumis-sulamiskahjustus võivad olla kahjustused.
04.01.002 · Kahjustuse põhjus
Definitsioon: Asjaolu, sündmus, puudus, protsess või nende kombinatsioon, mille toimel kahjustus tekkis või mille püsimine võimaldab kahjustusel edasi areneda.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Kahjustuse põhjus vastab küsimusele: miks kahjustus tekkis?
Näide: Seenekahjustuse arenguks vajalikud tingimused võivad olla kujunenud pikaajalise veelekke tõttu.
Mitte segi ajada: Kahjustuse põhjus ≠ kahjustuse tunnus.
04.01.003 · Kahjustuse tunnus
Definitsioon: Vaatluse, mõõtmise või muu uuringu käigus tuvastatav omadus, muutus või nähtus, mis võib viidata materjali, konstruktsiooni või hooneosa kahjustusele.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Kahjustuse tunnus on see, mida kahjustuse juures näeme, mõõdame või muul viisil tuvastame.
Näide: Seeneniidistik, viljakeha või vastupanupuurimisega tuvastatud vähenenud puurimistakistus võivad olla kahjustuse tunnused.
Mitte segi ajada: Kahjustuse tunnus ≠ kahjustuse põhjus.
04.01.004 · Kahjustuse ulatus
Definitsioon: Kahjustuse ruumilist levikut ning kahjustatud materjali, konstruktsioonielementide või hooneosade hulka iseloomustav kirjeldus või hinnang.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Kahjustuse ulatus näitab, kui suure ala või kui palju konstruktsiooni kahjustus hõlmab.
Näide: Nähtav seenekasv võib olla väikesel alal, kuid kahjustus võib ulatuda põrandataladesse ja seina alumisse ossa.
Mitte segi ajada: Kahjustuse ulatus ≠ kahjustusaste. Kahjustusastet käesolevas terminoloogiakataloogis ei kasutata.
04.01.005 · Varjatud kahjustus
Definitsioon: Kahjustus, mis ei ole tavapärase visuaalse ülevaatuse käigus vahetult nähtav või ligipääsetav ning mille tuvastamiseks võib olla vajalik konstruktsiooni avamine, mõõteseadmetega uuring või muu täiendav uuring.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Varjatud kahjustus paikneb näiteks konstruktsiooni sees või kattekihi taga.
Näide: Põrandakate võib olla pealt kahjustustunnusteta, kuid selle all paiknevates talades võib olla mädanikukahjustus.
Mitte segi ajada: Varjatud kahjustus ≠ varjatud puudus. Varjatud kahjustus kirjeldab füüsilist tuvastatavust; varjatud puudus on laiem ja võib sõltuda õiguslikust kontekstist.
04.02 · Märgumine ja niiskusseisund
04.02.001 · Märgumine
Definitsioon: Protsess, mille käigus materjali või konstruktsiooni veesisaldus vee lisandumise tõttu suureneb.
Vaata lisaks
Sisuline alus: RIL 107-2022 „Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ (eestikeelne väljaanne 2023)
Kasutajasõbralikult: Materjal märgub, kui see saab vett juurde ja muutub niiskemaks.
Näide: Katuse veelekke tõttu võib puitkonstruktsioon märguda.
Mitte segi ajada: Märgumine ≠ niiskuskahjustus.
04.02.002 · Märgumise risk
Definitsioon: Võimalus, et materjali või konstruktsiooni satub vett või selle veesisaldus suureneb sellisel määral või sellise kestusega, et selle niiskusseisund võib muutuda ebasoodsaks.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Märgumise risk näitab võimalust, et konstruktsioon või materjal võib saada vett juurde ja muutuda liiga niiskeks.
Näide: Puudulikult kaitstud puitkonstruktsioonil võib ehitamise ajal olla suur märgumise risk.
Mitte segi ajada: Märgumise risk ≠ niiskuskahjustus ega üldine kahjustuse risk.
04.02.003 · Niiskuse akumuleerumine
Definitsioon: Protsess, mille puhul materjali või konstruktsiooni siseneva või selles tekkiva vee hulk on teatud ajavahemikul suurem kui sealt väljuva vee hulk, mistõttu veesisaldus suureneb.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN 15026:2023+NA:2025
Kasutajasõbralikult: Niiskus akumuleerub siis, kui konstruktsiooni tuleb vett juurde rohkem, kui seda jõuab eemalduda või välja kuivada.
Näide: Korduvalt märguva välisseina veesisaldus võib aja jooksul suureneda.
Mitte segi ajada: Niiskuse akumuleerumine ≠ vee kogunemine ega veeauru kondenseerumine.
04.02.004 · Niiskusrežiim
Definitsioon: Materjali, konstruktsiooni või hoone niiskusseisundi ning seda mõjutavate märgumis- ja kuivamisprotsesside kujunemine ja muutumine ajas.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Niiskusrežiim kirjeldab, kuidas niiskustingimused aja jooksul muutuvad.
Näide: Välisseina niiskusrežiim muutub aasta jooksul sõltuvalt sademetest, temperatuurist ja kuivamisvõimest.
Mitte segi ajada: Niiskusrežiim ≠ niiskusseisund.
04.02.005 · Niiskusseisund
Definitsioon: Materjali, konstruktsiooni või keskkonna niiskusega seotud seisund kindlal ajahetkel või määratletud ajavahemikul.
Vaata lisaks
Sisuline alus: RIL 107-2022 „Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ (eestikeelne väljaanne 2023); EVS-EN 15026:2023+NA:2025
Kasutajasõbralikult: Niiskusseisund kirjeldab, milline on objekti olukord niiskuse seisukohalt.
Näide: Puidu niiskusesisalduse mõõtmine aitab hinnata puidu niiskusseisundit.
Mitte segi ajada: Niiskusseisund ≠ niiskusrežiim ega niiskuskahjustus.
04.02.006 · Vee kogunemine
Definitsioon: Olukord, kus vesi jääb konstruktsioonile, konstruktsiooni sisse või hoone lähiümbrusse paiknema, sest selle ärajuhtimine, imbumine või eemaldumine on ebapiisav.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Vesi koguneb siis, kui see jõuab mingisse kohta, kuid ei pääse sealt piisavalt kiiresti ära.
Näide: Vale maapinnakalde tõttu võib sademevesi koguneda hoone sokli juurde.
Mitte segi ajada: Vee kogunemine ≠ niiskuse akumuleerumine.
04.03 · Niiskuskoormus ja niiskustehniline toimivus
04.03.001 · Ehitustegevusest tulenev niiskus
Definitsioon: Ehitamise, renoveerimise või rekonstrueerimise käigus konstruktsioonidesse või materjalidesse sattunud või neis sisalduv vesi, mis tuleneb märgprotsessidest, märgade materjalide kasutamisest, ehitusaegsest märgumisest või muudest ehitustegevusega seotud asjaoludest.
Vaata lisaks
Sisuline alus: RIL 107-2022 „Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ (eestikeelne väljaanne 2023)
Kasutajasõbralikult: Ehitamise ajal võib konstruktsioonidesse sattuda või tehnoloogiliselt vajalik olla märkimisväärne kogus vett.
Näide: Värskelt valatud betoon sisaldab vett, millest osa peab aja jooksul konstruktsioonist väljuma.
04.03.002 · Hoone või materjali niiskuskahjustus
Definitsioon: Hoone, konstruktsiooni, ehitusosa või materjali omaduste, seisundi või toimivuse ebasoovitav muutus, mille tekkimisel või arengul on oluline roll vee või ebasobivate niiskustingimuste mõjul.
Vaata lisaks
Sisuline alus: RIL 107-2022 „Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ (eestikeelne väljaanne 2023)
Kasutajasõbralikult: Niiskuskahjustus tähendab, et vesi või ebasobivad niiskustingimused on põhjustanud hoones, konstruktsioonis või materjalis ebasoodsa muutuse.
Näide: Pikaajaliselt märgunud krohv võib mureneda või irduda.
Mitte segi ajada: Niiskuskahjustus ≠ märgumine; niiskuskahjustus ≠ biokahjustus.
04.03.003 · Hoonete kasutamisest tulenev niiskuskoormus
Definitsioon: Hoone kasutamise ja hoones toimuvate tegevuste tagajärjel siseõhku, materjalidesse või konstruktsioonidesse lisanduv veeaur või vesi.
Vaata lisaks
Sisuline alus: RIL 107-2022 „Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ (eestikeelne väljaanne 2023)
Kasutajasõbralikult: Inimesed ja hoones toimuvad tegevused lisavad ruumidesse niiskust näiteks hingamise, pesemise ja toiduvalmistamise kaudu.
Näide: Duši kasutamisel suureneb vannitoa siseõhu veeauru sisaldus.
04.03.004 · Niiskustehniline toimivus
Definitsioon: Hoone, konstruktsiooni või materjalide võime toimida kavandatud kasutus- ja kliimatingimustes nii, et vee ja veeauru liikumine, niiskuse akumuleerumine ja kuivamine ei põhjustaks lubamatuid niiskusega seotud kahjustusi või toimivuse halvenemist.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN 15026:2023+NA:2025; RIL 107-2022 „Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ (eestikeelne väljaanne 2023)
Kasutajasõbralikult: Niiskustehniline toimivus kirjeldab, kuidas konstruktsioon tuleb toime vee ja veeauruga erinevates kasutus- ja ilmastikutingimustes.
Näide: Välissein peab piirama sademevee sattumist konstruktsiooni ja võimaldama sinna sattunud veel kuivada.
04.03.005 · Niiskusturvalisus
Definitsioon: Põhimõte ja tegevuste kogum, mille eesmärk on hoone projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel ennetada ebasobivatest niiskustingimustest tulenevaid riske ja niiskuskahjustusi ning tagada konstruktsioonide nõuetekohane niiskustehniline toimivus.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: RIL 107-2022 „Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ (eestikeelne väljaanne 2023)
Kasutajasõbralikult: Niiskusturvalisus tähendab, et vee ja veeauru mõjuga arvestatakse kogu hoone elukaare jooksul nii, et välditakse kahjustavaid niiskustingimusi.
Näide: Puitkonstruktsioone kaitstakse ehitamise ajal sademevee eest ja enne sulgemist hinnatakse nende niiskusseisundit.
04.04 · Veeallikad ja vee ärajuhtimine
04.04.001 · Drenaaž
Definitsioon: Pinnases oleva vee kogumiseks ja ärajuhtimiseks rajatud süsteem, mille eesmärk on vähendada vee mõju hoone maa-alustele konstruktsioonidele või reguleerida pinnase veerežiimi.
Vaata lisaks
Sisuline alus: RIL 107-2022 „Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ (eestikeelne väljaanne 2023)
Kasutajasõbralikult: Drenaaž aitab koguda pinnases olevat vett ja juhtida seda hoone konstruktsioonidest eemale.
Näide: Vundamendi ümber paiknev drenaažitorustik juhib vett ettenähtud äravoolukohta.
Mitte segi ajada: Drenaaž ≠ sademeveesüsteem.
04.04.002 · Maapinnal voolav vesi
Definitsioon: Sademetest, lume sulamisest või muudest allikatest pärinev vesi, mis liigub maapinnal hoone või selle konstruktsioonide suunas või neist eemale.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: See on vesi, mis voolab mööda maapinda ja võib ebasobiva kalde korral jõuda hoone vundamendi või sokli juurde.
Näide: Kui maapind langeb hoone suunas, võib tugev vihm suunata vett sokli juurde.
04.04.003 · Pinnasevesi
Definitsioon: Pinnases paiknev vesi, sealhulgas pinnasesse imbunud sademevesi, mis ei ole jõudnud põhjaveeni ning võib pinnase poorides ja lõhedes liikuda või ajutiselt koguneda.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Pinnasevesi on pinnases olev vesi, mis võib mõjutada pinnasega kokkupuutuvaid konstruktsioone.
Näide: Pärast pikaajalist vihma võib pinnasevesi suurendada keldriseina niiskusmõju.
Mitte segi ajada: Pinnasevesi ≠ põhjavesi ega maapinnal voolav vesi.
04.04.004 · Põhjavesi
Definitsioon: Kogu vesi, mis asub maapinna all küllastumusvööndis ning on otseses kokkupuutes pinnase või aluspõhjaga.
Vaata lisaks
Definitsiooni allikas: Veeseadus
Kasutajasõbralikult: Põhjavesi on maa sees paiknev vesi piirkonnas, kus pinnase või kivimi poorid ja lõhed on veega küllastunud.
Näide: Kõrge põhjaveetase võib mõjutada maa-aluseid konstruktsioone.
04.04.005 · Sademevesi
Definitsioon: Atmosfäärsetest sademetest pärinev vesi, mis võib hoonele või selle konstruktsioonidele kanduda vihmana või tekkida lume, rahe või lörtsi sulamise tulemusena.
Vaata lisaks
Definitsiooni allikas: Veeseadus
Kasutajasõbralikult: Sademevesi jõuab hoone ja selle ümbruseni vihmana või lume, rahe ja lörtsi sulamisel tekkinud veena.
Näide: Tuulega kanduv vihm võib märjata fassaadi; katusele kogunenud lume sulamisvesi liigub äravoolusüsteemi.
Märkus: Käesoleva terminoloogiakataloogi sõnastus on hoonete ja nende konstruktsioonide käsitlemiseks täpsustatud.
04.04.006 · Vee ärajuhtimine
Definitsioon: Vee kontrollitud suunamine hoonest, konstruktsioonist või selle lähiümbrusest eemale viisil, mis vähendab vee sattumist konstruktsioonidesse ja vee kogunemist nende juurde.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Vesi tuleb juhtida nii, et see ei koguneks hoone juurde ega pääseks soovimatult konstruktsioonidesse.
Näide: Katuse sademevesi juhitakse rennide ja vihmaveetorudega hoonest eemale.
04.04.007 · Veeleke
Definitsioon: Vee soovimatu väljumine seda sisaldavast või juhtivast süsteemist, seadmest või konstruktsioonilahendusest ning sattumine kohta, kuhu vesi ei ole ette nähtud jõudma.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Veeleke tähendab, et vesi pääseb näiteks torustikust, seadmest või katuse lekkekohast konstruktsiooni või ruumi.
Näide: Veetoru ühenduse leke võib märjata põrandakonstruktsiooni.
04.05 · Materjali veega seotud omadused
04.05.001 · Hüdrofoobsus
Definitsioon: Materjali või pinna omadus vähendada veega märgumist ja vee imendumist.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Hüdrofoobne pind tõrjub vett ja vähendab selle imendumist.
Näide: Sobiv hüdrofoobne töötlus võib vähendada sademevee imendumist mineraalsesse fassaadi.
Mitte segi ajada: Hüdrofoobsus ≠ hüdroisolatsioon.
04.05.002 · Vee läbilaskvus
Definitsioon: Materjali, ehitustoote või konstruktsioonikihi omadus võimaldada veel määratud tingimustes seda läbida.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Vee läbilaskvus kirjeldab, kas ja kui hõlpsalt saab vesi materjalist või konstruktsioonikihist läbi liikuda.
Näide: Konstruktsioonikihi vee läbilaskvus mõjutab vee liikumist läbi selle.
Mitte segi ajada: Vee läbilaskvus ≠ veeauru läbilaskvus.
04.05.003 · Veeauru läbilaskvus
Definitsioon: Materjali või konstruktsioonikihi omadus võimaldada veeauru liikumist läbi selle veeauru osarõhkude erinevuse toimel.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 12572:2016+A1:2024
Kasutajasõbralikult: Veeauru läbilaskvus kirjeldab materjali võimet võimaldada veeaurul endast läbi liikuda.
Näide: Erinevatel membraanidel on erinev veeauru läbilaskvus.
Mitte segi ajada: Veeauru läbilaskvus ≠ vee läbilaskvus.
04.05.004 · Veeimavus
Definitsioon: Materjali omadus võtta veega kokkupuutel oma pooridesse või struktuuri vett.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 15148:2003 + A1:2016
Kasutajasõbralikult: Veeimavus kirjeldab materjali võimet veega kokku puutudes vett endasse võtta.
Näide: Poorne tellis võib sademeveega märgudes vett imada.
Mitte segi ajada: Veeimavus ≠ vee läbilaskvus.
04.06 · Kondenseerumine hoones
04.06.001 · Veeauru kondenseerumine konstruktsioonis
Definitsioon: Veeauru muutumine veeks konstruktsiooni sees materjalis, materjalide piirpinnal või muus konstruktsiooni piirkonnas, kus saavutatakse kondenseerumiseks vajalik küllastusolukord.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 13788:2012
Kasutajasõbralikult: Veeaur võib muutuda veeks ka konstruktsiooni sees, kus seda ruumist vaadates ei näe.
Näide: Siseõhust konstruktsiooni liikunud veeaur võib külmemas piirkonnas kondenseeruda.
Mitte segi ajada: Konstruktsioonis leitud vesi ei tõenda automaatselt kondenseerumist; vesi võib pärineda ka sademeveest, veelekkest või pinnaseveest.
04.06.002 · Veeauru kondenseerumine pinnal
Definitsioon: Veeauru muutumine pinnal veeks, kui pinna juures saavutatakse veeauruga küllastusolukord.
Vaata lisaks
Terminoloogiline alus: EVS-EN ISO 13788:2012
Kasutajasõbralikult: Kui pind on õhu niiskusseisundi suhtes piisavalt külm, võib veeaur pinnal veeks muutuda.
Näide: Talvel võib külma aknaklaasi sisepinnale tekkida kondenseerunud vesi.
04.07 · Materjali kahjustusvormid
04.07.001 · Armatuuri korrosioon
Definitsioon: Betoonis või muus mineraalses konstruktsioonis paikneva terasarmatuuri elektrokeemiline korrodeerumine, mille käigus võivad muutuda armatuuri omadused ja tekkida korrosiooniproduktid.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Armatuuri korrodeerumisel tekivad terase pinnale korrosiooniproduktid, mis võivad põhjustada ümbritseva betooni pragunemist ja pinnakihi eraldumist.
Näide: Pikaajalise vee ja kloriidide mõju korral võib raudbetoonkonstruktsiooni armatuur korrodeeruda.
04.07.002 · Deformeerumine
Definitsioon: Materjali, konstruktsioonielemendi või konstruktsiooni kuju või mõõtmete muutumine koormuse, niiskuse, temperatuuri või muu mõju tagajärjel.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Deformeerumine tähendab kuju või mõõtmete muutust.
Näide: Puit võib niiskusesisalduse muutumisel paisuda, kahaneda, kaarduda või väänduda.
Mitte segi ajada: Iga deformatsioon ei ole automaatselt kahjustus.
04.07.003 · Irdumine
Definitsioon: Materjalikihi või selle osa nakkumise või sideme vähenemine aluspinna või kõrvalasuva materjalikihiga, mille tagajärjel kiht osaliselt või täielikult eraldub.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Irdumisel kaotab näiteks krohv või värvikiht aluspinnaga sideme ja hakkab lahti tulema.
Näide: Niiskuse ja soolade toime tõttu võib krohv müüritisest irduda.
Mitte segi ajada: Irdumine kirjeldab kahjustuse vormi, mitte selle põhjust.
04.07.004 · Kihistumine
Definitsioon: Materjali või mitmekihilise süsteemi sisemise sideme nõrgenemine või kadumine, mille tagajärjel materjal või süsteem eraldub kihtideks.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Kihistumisel hakkavad materjali enda kihid või üksteise peal olevad kihid eralduma.
Näide: Niiskuse ja soolade pikaajalise toime tõttu võivad krohvikihid üksteisest eralduda.
Mitte segi ajada: Kihistumine ≠ irdumine: irdumisel kaotab kiht sideme aluspinnaga; kihistumisel toimub eraldumine materjali või süsteemi sees.
04.07.005 · Külmumis-sulamiskahjustus
Definitsioon: Niiskes poorses materjalis korduvate külmumis- ja sulamisprotsesside toimel tekkiv kahjustus.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Kui märg poorne materjal külmub ja sulab korduvalt, võivad tekkivad pinged materjali kahjustada.
Näide: Niiskunud tellise pinnakiht võib korduvate külmumis-sulamistsüklite tõttu eralduda.
Mitte segi ajada: Madal temperatuur üksi ei põhjusta külmumis-sulamiskahjustust; oluline on ka materjali niiskusseisund.
04.07.006 · Murenemine
Definitsioon: Materjali sidususe vähenemine, mille tagajärjel hakkavad selle pinnalt või struktuurist eralduma väikesed osakesed või tükid.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Murenemisel muutub materjal pudedaks ja selle küljest hakkab eralduma osakesi.
Näide: Soolade kristalliseerumise tagajärjel võib krohv või tellis mureneda.
Mitte segi ajada: Murenemine ei näita iseenesest põhjust.
04.07.007 · Pinnakihi eraldumine
Definitsioon: Materjali pinnalähedase osa eraldumine alusmaterjalist füüsikaliste või keemiliste kahjustusprotsesside tagajärjel.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Materjali pinnast tuleb lahti tükke või kihte.
Näide: Niiskunud tellise korduva külmumise ja sulamise tagajärjel võib pinnakiht eralduda.
04.07.008 · Pragunemine
Definitsioon: Protsess, mille käigus materjalis või konstruktsioonielemendis tekivad sisepingete, koormuse, niiskus- või temperatuurimuutuste või muude mõjude tagajärjel praod.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Pragunemisel tekivad materjali praod; nende tähendus sõltub materjalist, asukohast, suurusest ja põhjusest.
Näide: Massiivses puittalas võivad kuivamisel tekkida kuivamispraod.
Mitte segi ajada: Pragu ≠ automaatselt konstruktsioonikahjustus ega seenkahjustus.
04.08 · Soolad ja soolakahjustused
04.08.001 · Soolade kristalliseerumine
Definitsioon: Protsess, mille käigus lahustunud soolad kristalliseeruvad materjali pinnal või poorides vee aurustumise või niiskustingimuste muutumise tagajärjel.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Vesi võib lahustada ja transportida soolasid; vee aurustumisel võivad soolad uuesti kristalliseeruda.
Näide: Pinnasevesi võib kanda lahustunud soolasid müüritisse, kus need kuivamisel kristalliseeruvad.
04.08.002 · Soolakahjustus
Definitsioon: Poorse ehitusmaterjali kahjustus, mis tekib või areneb materjalis toimuvate soolade kristalliseerumise ja sellega seotud protsesside tagajärjel.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Kui soolad kristalliseeruvad materjali poorides ja tekitavad pingeid, võib materjal kahjustuda.
Näide: Tellise või krohvi pind võib soolade kristalliseerumise tõttu mureneda.
04.09 · Bioloogiline puidukahjustus
04.09.001 · Kahjustuse edasilevik
Definitsioon: Kahjustuse või kahjustust põhjustava protsessi ruumiline laienemine juba kahjustatud piirkonnast teistesse materjali-, konstruktsiooni- või hooneosadesse.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Kahjustuse edasilevik kirjeldab, kuidas olemasolev kahjustus või seda põhjustav protsess laieneb edasi.
Näide: Majavammi seeneniidistik võib sobivates tingimustes levida kahjustatud puidust teistesse puitdetailidesse.
Mitte segi ajada: Kahjustuse edasilevik ≠ kahjustuse ulatus.
04.09.002 · Puidu mädanemine
Definitsioon: Puitu lagundavate seente põhjustatud bioloogiline protsess, mille käigus lagundatakse puidu rakukesta komponente ning muutuvad puidu struktuur ja omadused.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 8 ja 10
Kasutajasõbralikult: Mädanemisel lagundavad seened puidu koostisosi ja kahjustuse arenedes võivad puidu mehaanilised omadused väheneda.
Näide: Pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik on puidu mädanemise tüübid.
Mitte segi ajada: Puidu mädanemine ≠ hallitusseente kasv ega niiskuskahjustus; sobiv niiskusseisund loob mädanemiseks eeldusi, kuid mädanemine on bioloogiline protsess.
04.09.003 · Tugevuskadu
Definitsioon: Materjali ühe või mitme mehaanilise tugevusomaduse vähenemine võrreldes selle varasema või kahjustamata seisundiga.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Tugevuskadu tähendab, et materjal talub mehaanilist mõju halvemini kui enne.
Näide: Puidu mädanemise tõttu võivad puidu mehaanilised omadused väheneda.
Mitte segi ajada: Tugevuskadu ≠ konstruktsioonielemendi kandevõime vähenemine; kandevõimet tuleb hinnata eraldi.
04.10 · Konstruktsiooni kuivamist toetavad protsessid
04.10.001 · Kuivamisvõime
Definitsioon: Materjali või konstruktsiooni võime sobivate keskkonnatingimuste korral selles sisalduvat vett ära anda ja liikuda väiksema veesisaldusega seisundi suunas.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN 15026:2023+NA:2025
Kasutajasõbralikult: Kuivamisvõime näitab, kui head eeldused on konstruktsiooni sattunud veel sealt uuesti välja kuivada.
Näide: Pärast veelekke kõrvaldamist sõltub puitkonstruktsiooni kuivamine konstruktsiooni ülesehitusest ja keskkonnatingimustest.
Mitte segi ajada: Kuivamine on protsess; kuivamisvõime kirjeldab selle toimumise eeldusi.
04.10.002 · Tuulutus
Definitsioon: Õhu kavandatud liikumine konstruktsiooni, õhkvahe või muu piiratud ehitusliku ruumi kaudu eesmärgiga eemaldada või vähendada sinna kogunevat soojust ja veeauru ning toetada kuivamist.
Vaata lisaks
Sisuline alus: RIL 107-2022 „Ehitiste niiskusturvalisuse juhend“ (eestikeelne väljaanne 2023)
Kasutajasõbralikult: Tuulutus tähendab õhu kavandatud liikumist näiteks katuse või fassaadikatte taga olevas õhkvahes.
Näide: Kaldkatuse tuulutusvahe kaudu liikuv õhk aitab konstruktsioonist niiskust eemaldada.
Mitte segi ajada: Tuulutus ≠ ventilatsioon. Ventilatsioon käsitleb eelkõige ruumide õhuvahetust.
04.11 · Kahjustustunnused pinnal
04.11.001 · Vee liikumisest tulenevad laigud
Definitsioon: Materjali või pinnakatte lokaalsed nähtavad värvuse või välimuse muutused, mis on tekkinud vee liikumise, märgumise, kuivamise või veega transporditud ainete tõttu.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Vee liikumine materjalis või konstruktsioonis võib jätta pinnale nähtavaid laike ka pärast kuivamist.
Näide: Varasema katuse veelekke järel võib lae viimistluspinnale jääda nähtav laik.
Mitte segi ajada: Vee liikumisest tulenev laik ≠ aktiivne veeleke ega tõend vee päritolu kohta.
Kategooria 05Konstruktsioonid ja nende hindamine
05.01 · Konstruktsiooni osad ja ülesanded
05.01.001 · Kandekonstruktsioon
Definitsioon: Hoone või ehitise konstruktsioon või konstruktsioonide süsteem, mille ülesanne on vastu võtta sellele mõjuvad koormused ja mõjud ning kanda need edasi teistele konstruktsioonidele või aluspinnasele.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Kandekonstruktsioon kannab hoone põhikoormusi ja tagab vajaliku mehaanilise vastupanu ning stabiilsuse.
Näide: Kandvad seinad, postid, talad ja vundament võivad moodustada kandekonstruktsiooni.
05.01.002 · Konstruktsioonielement
Definitsioon: Konstruktsiooni füüsiliselt eristatav osa, millel on konstruktsioonis kindel ülesanne.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN 17121:2019
Kasutajasõbralikult: Konstruktsioonielement on näiteks tala, post, sarikas või vundamendielement.
Näide: Vahelagi on konstruktsioon; üks selle puittaladest on konstruktsioonielement.
05.01.003 · Mittekandev konstruktsioon
Definitsioon: Konstruktsioon või ehitusosa, mis ei kuulu hoone peamisse koormusi kandvasse süsteemi ega kanna teiste hoone põhikonstruktsioonide koormusi, kuid peab vastu võtma talle endale mõjuvad koormused.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Mittekandev konstruktsioon ei kanna hoone põhikoormusi, kuid peab siiski olema piisavalt tugev omaenda kaalu ja muude otseste mõjude vastuvõtmiseks.
Näide: Mittekandev vahesein kannab omaenda kaalu ja sellele kinnitatud elementide koormusi.
05.02 · Konstruktsiooniline toimivus
05.02.001 · Jäikus
Definitsioon: Konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi võime vastu seista koormusest põhjustatud deformatsioonile.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Jäikus näitab, kui kergesti konstruktsioon koormuse all paindub, vajub, väändub või muul viisil deformeerub.
Näide: Puittala võib olla piisava kandevõimega, kuid liiga painduv.
Mitte segi ajada: Jäikus ≠ kandevõime.
05.02.002 · Kandevõime
Definitsioon: Konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi võime taluda sellele mõjuvaid koormusi ja mõjusid ilma kandepiirseisundit ületamata.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Kandevõime näitab, kui suuri koormusi konstruktsioon või selle osa saab ohutult kanda.
Näide: Puidu mädanemise tõttu vähenenud jääkristlõige võib mõjutada tala kandevõimet.
Mitte segi ajada: Kandevõime ≠ materjali tugevus.
05.02.003 · Stabiilsus
Definitsioon: Konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi võime säilitada koormuse all oma tasakaal ja kavandatud kandeviis ning vältida ebastabiilset seisundit.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Stabiilsus tähendab, et konstruktsioon ei kaota koormuse mõjul tasakaalu ega muutu järsku ebapüsivaks.
Näide: Pikk survepost võib ebapiisava toestuse korral nõtkuda.
Mitte segi ajada: Stabiilsus ≠ jäikus.
05.03 · Kahjustatud konstruktsiooni hindamine
05.03.001 · Jääkristlõige
Definitsioon: Konstruktsioonielemendi kahjustuse järel alles jäänud ristlõike osa, mida saab konstruktsioonilise toimivuse hindamisel arvesse võtta.
Vaata lisaks
Sisuline alus: EVS-EN 17121:2019
Kasutajasõbralikult: Jääkristlõige näitab, kui palju algsest ristlõikest on pärast kahjustuse arvestamist veel toimivana alles.
Näide: Seen- või putukakahjustusega tala hindamisel määratakse konstruktsiooniliselt arvestatav jääkristlõige.
Mitte segi ajada: Jääkristlõige ≠ ainult väljast nähtav terve puiduosa.
Kategooria 06Uuringud, mõõtmised ja ekspertiis
06.01 · Ekspertiis, audit ja ülevaatus
06.01.001 · Ehitise audit
Definitsioon: Ehitusseadustiku tähenduses ehitise või selle osa nõuetele vastavuse, kasutamise ohutuse või muu auditi eesmärgiga määratud asjaolu hindamine, mida teeb pädev ja sõltumatu isik.
Vaata lisaks
Definitsiooni allikas: Ehitusseadustik; Ehitise auditi tegemise kord
Kasutajasõbralikult: Ehitise audit on õiguslikult reguleeritud ehitise hindamine ja seda ei saa samastada iga erialase ekspertiisiga.
Näide: Biokahjustuste spetsialist võib teha biokahjustuste ekspertiisi, kuid ehitise auditi tegijale kehtivad seadusest tulenevad pädevusnõuded.
Mitte segi ajada: Ekspertiis ≠ ehitise audit.
06.01.002 · Ekspertiis
Definitsioon: Vastava valdkonna spetsialisti tehtav erialane uuring ja hinnang, mille eesmärk on selgitada välja ekspertiisiülesandega määratud asjaolud ning esitada uuringute, erialaste teadmiste ja analüüsi põhjal põhjendatud järeldused.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Ekspertiisis uurib valdkonna spetsialist konkreetset probleemi ja annab kogutud andmete põhjal põhjendatud hinnangu.
Näide: Biokahjustuste ekspertiis võib hõlmata konstruktsioonide ülevaatust, niiskusmõõtmisi, konstruktsioonide avamist ja proovivõttu.
Mitte segi ajada: Ekspertiis ≠ ehitise audit; ekspertiis ≠ laborianalüüs.
06.01.003 · Visuaalne ülevaatus
Definitsioon: Konstruktsiooni, materjali või hooneosa seisundi süstemaatiline vaatlus nähtavate tunnuste, kahjustuste, deformatsioonide ja muude kõrvalekallete tuvastamiseks ning dokumenteerimiseks.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2025), „Vanade puitmajade renoveerimine – puust ja punaseks“, EMÜK, PDF lk 43
Kasutajasõbralikult: Visuaalsel ülevaatusel hinnatakse seda, mida on võimalik näha ilma spetsiaalse mõõteseadmega materjali sisse uurimata.
Näide: Puittala juures vaadeldakse pragusid, deformatsioone, seenestruktuure ja putukakahjustuse tunnuseid.
Mitte segi ajada: Visuaalne ülevaatus ei näita tingimata kahjustuse tegelikku sügavust ega varjatud kahjustust.
06.02 · Niiskuse ja temperatuuri mõõtmine
06.02.001 · Betooni suhtelise niiskuse mõõtmine puuraugus
Definitsioon: Betoonkonstruktsiooni niiskusseisundi hindamise meetod, mille puhul betooni puuritakse sobiva sügavusega mõõteava ning selles mõõdetakse pärast tingimuste stabiliseerumist suhtelist niiskust ja temperatuuri.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Betooni sisse tehakse mõõteava ja sinna paigaldatakse andur, et hinnata betooni sisemisi niiskustingimusi.
Näide: Betoonpõranda puuravasse paigaldatud RH- ja temperatuuriandur annab teavet valitud sügavuse tingimuste kohta.
Mitte segi ajada: Puurava RH-väärtus ≠ betooni massiline niiskusesisaldus protsentides.
06.02.002 · Elektritakistusmeetod
Definitsioon: Puidu niiskusesisalduse kaudne hindamismeetod, mille puhul mõõdetakse puidu elektritakistust või sellega seotud elektrilist juhtivust ning niiskusesisaldus hinnatakse kalibreerimisseose põhjal.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Puidu elektrilised omadused muutuvad koos niiskusesisaldusega ja mõõteseade kasutab seda seost niiskusesisalduse hindamiseks.
Näide: Haamerelektroodidega mõõteseadme elektroodid viiakse puidu sisse sobivale mõõtesügavusele.
06.02.003 · Mahtuvusmeetod
Definitsioon: Puidu niiskusesisalduse kaudne hindamismeetod, mille puhul kasutatakse puidu niiskusesisaldusest sõltuvaid elektrilisi omadusi ja mahtuvuslikku mõõtesüsteemi.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Seade hindab puidu niiskusesisaldust pinnalt või kontaktivabalt elektriliste omaduste põhjal.
Näide: Puidu pinnale asetatud andur annab indikatiivse hinnangu niiskusesisaldusele.
Mitte segi ajada: Mahtuvusmeetod ≠ elektritakistusmeetod; pinnapealne näit ei pruugi kirjeldada massiivse puitelemendi sisemist niiskusseisundit piisava täpsusega.
06.02.004 · Materjali niiskuse hindamine
Definitsioon: Materjali niiskusseisundi hindamine otsese või kaudse mõõtmise ja tulemuste tõlgendamise põhjal.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Mõõteseadmega võib leida piirkondi, mis on ümbritsevast materjalist tõenäoliselt niiskemad, kuid näit ei pruugi olla materjali tegelik niiskusesisaldus protsentides.
Näide: Kiviseina pinnal saadud kõrgemat elektrilist indikatsiooni kasutatakse täiendava uuringu koha valimiseks.
Mitte segi ajada: Niiskuse indikatsioon ≠ automaatselt materjali niiskusesisaldus.
06.02.005 · Puidu niiskusesisalduse mõõtmine
Definitsioon: Puidu niiskusesisalduse hindamine sobiva mõõtemeetodiga, kusjuures konstruktsioonipuidu puhul valitakse mõõtesügavus uuritava elemendi ristlõike ja uuringu eesmärgi järgi.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Puidu pind võib olla kuivem või niiskem kui sisemine osa, mistõttu tuleb konstruktsioonipuidu mõõtmisel arvestada mõõtesügavusega.
Näide: Massiivse tala puhul kasutatakse haamerelektroodiga elektritakistusmõõtmist, viies elektroodid sobivale sügavusele.
Mitte segi ajada: Lühikeste elektroodide või pinnapealse mahtuvusanduri näit ei pruugi olla piisavalt esinduslik massiivse elemendi sisemise niiskusseisundi hindamiseks.
06.02.006 · Temperatuuri mõõtmine
Definitsioon: Objekti, materjali, pinna või keskkonna temperatuuri määramine sobiva mõõtemeetodi ja -seadmega.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Hoone uuringul tuleb alati täpsustada, mille temperatuuri mõõdetakse.
Näide: Ruumi õhutemperatuur võib olla 21 °C, kuid külmasilla piirkonnas võib seina sisepinna temperatuur olla madalam.
Mitte segi ajada: Õhutemperatuur ≠ pinnatemperatuur.
06.02.007 · Õhu suhtelise niiskuse mõõtmine
Definitsioon: Õhu suhtelise niiskuse määramine sobiva mõõteseadmega konkreetses asukohas ja mõõtmishetkel.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Mõõdetakse, kui lähedal on õhus olev veeaur sellel temperatuuril küllastusolukorrale.
Näide: Keldris mõõdetakse samaaegselt õhutemperatuuri ja suhtelist niiskust.
Mitte segi ajada: Õhu suhteline niiskus ≠ materjali niiskusesisaldus.
06.03 · Seire
06.03.001 · Betooni kuivamise seire
Definitsioon: Betooni niiskustingimuste muutumise jälgimine aja jooksul eesmärgiga hinnata betooni kuivamise kulgu.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Pikemaajalised mõõtmised näitavad, kas ja kuidas betooni sisemised niiskustingimused muutuvad.
Näide: Puuravasse paigaldatud andur registreerib nädalaid suhtelist niiskust ja temperatuuri.
06.03.002 · Betooni niiskusseire
Definitsioon: Betoonkonstruktsiooni niiskustingimuste muutumise jälgimine aja jooksul, mõõtes ja salvestades betooni paigaldatud mõõtepunktis suhtelist niiskust ja temperatuuri.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Betooni sees olev andur salvestab pikema aja jooksul tingimusi, nii et saab jälgida muutuse suunda.
Näide: Betoonpõrandasse paigaldatud andur salvestab suhtelist niiskust ja temperatuuri mitu nädalat.
06.03.003 · Seire
Definitsioon: Objekti, nähtuse või parameetri seisundi või muutuse korduv või pidev jälgimine kindla ajavahemiku jooksul.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Seire tähendab, et olukorda hinnatakse korduvalt või pidevalt, mitte ainult ühel ajahetkel.
Näide: Putukakahjustuse aktiivsuse hindamiseks võib pikema aja jooksul jälgida uute kahjustustunnuste teket.
Mitte segi ajada: Seire ≠ üksik mõõtmine.
06.04 · Konstruktsiooni sisemuse uurimine
06.04.001 · Boreskoopia
Definitsioon: Raskesti ligipääsetava õõnsuse või konstruktsiooni sisepinna visuaalne uurimine optilise või digitaalse boreskoobi abil.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Boreskoop on väikese kaameraga vaatlusvahend, millega saab vaadata konstruktsiooni sisse läbi väikese ava.
Näide: Põrandakonstruktsiooni õõnsust saab väikese ava kaudu boreskoobiga vaadelda.
Mitte segi ajada: Boreskoopia ise on visuaalne meetod; kui juurdepääsuks tehakse ava, on ava tegemine eraldi sekkumine.
06.04.002 · Konstruktsiooni avamine
Definitsioon: Konstruktsiooni katva või selle osaks oleva materjali või ehitusosa kontrollitud eemaldamine või avamine eesmärgiga võimaldada varjatud konstruktsiooni, materjalide, ühenduste või kahjustuste vahetut uurimist.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Avamisel eemaldatakse piiratud ulatuses näiteks põrandalaud või seinakate, et näha selle taga olevat konstruktsiooni.
Näide: Majavammi kahjustuse ulatuse hindamiseks eemaldatakse piiratud alal põrandalaudu.
Mitte segi ajada: Konstruktsiooni avamine ≠ lammutamine.
06.04.003 · Uuringuava
Definitsioon: Konstruktsiooni kontrollitud avamisel või uuringu tegemiseks loodud piiratud ulatusega ava, mille kaudu võimaldatakse varjatud konstruktsiooni või materjali vaatlust, mõõtmist, proovivõttu või muud uuringut.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Uuringuava kaudu saab uurida muidu varjatud konstruktsiooni.
Näide: Seina alumisse ossa tehtud uuringuava kaudu saab hinnata puitkarkassi seisundit.
Mitte segi ajada: Uuringuava ≠ kahjustuse põhjustatud ava.
06.05 · Mittepurustavad ja vähekahjustavad uuringud
06.05.001 · Infrapunatermograafia (termograafia)
Definitsioon: Meetod objekti pinnalt lähtuva infrapunakiirguse mõõtmiseks ning pinnatemperatuuri jaotuse kujutamiseks ja analüüsimiseks.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Termokaamera näitab pindade temperatuurierinevusi.
Näide: Välisseina termogrammil võib ilmneda külmasilla piirkonnas madalam pinnatemperatuur.
Mitte segi ajada: Termokaamera ei mõõda otseselt materjali niiskust; temperatuurimuster võib üksnes viidata täiendavat uuringut vajavale piirkonnale.
06.05.002 · Mittepurustav uuring
Definitsioon: Materjali, konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi omaduste või seisundi hindamine meetodiga, mis ei põhjusta uuritava objekti kasutamist või edasist hindamist mõjutavat kahjustust.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Mittepurustava uuringuga saadakse teavet ilma konstruktsiooni kahjustamata.
Näide: Sobiv lainelevikul põhinev meetod võib anda puidu kohta teavet ilma materjali eemaldamata.
Mitte segi ajada: Mittepurustav uuring ≠ vähekahjustav uuring.
06.05.003 · Vastupanupuurimine
Definitsioon: Puidu vähekahjustav uurimismeetod, mille käigus mõõdetakse peene puuri tungimisel puidu vastupanu sõltuvalt puurimissügavusest ning saadud mõõteprofiili kasutatakse puidu sisemise seisundi hindamiseks.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Peen puur liigub läbi puidu ning seade registreerib puurimistakistuse eri sügavustel.
Näide: Väljast terve tala sees võib vastupanupuurimine näidata väiksema puurimistakistusega piirkonda.
Mitte segi ajada: Vastupanupuurimine ei määra otseselt puidu kandevõimet ega seeneliiki. „Resistograaf“ on kaubamärgiga seotud nimetus ega ole käesolevas kataloogis üldtermin.
06.05.004 · Vähekahjustav uuring
Definitsioon: Materjali või konstruktsiooni seisundi või omaduste hindamine meetodiga, mis põhjustab uuritavale objektile piiratud lokaalse kahjustuse, kuid ei muuda oluliselt konstruktsioonielemendi mehaanilisi omadusi ega konstruktsioonilist toimivust.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Uuringu käigus tehakse väike lokaalne sekkumine, kuid konstruktsiooni tugevus ja toimimine sellest oluliselt ei muutu.
Näide: Vastupanupuurimisel jääb puitu väike puurimiskanal.
Mitte segi ajada: Vähekahjustav uuring ≠ mittepurustav uuring.
06.06 · Proovivõtt
06.06.001 · Proovivõtt
Definitsioon: Uuritavast materjalist, pinnalt, õhust või muust uurimisobjektist esindusliku proovi võtmine edasiseks analüüsiks või määramiseks.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2024), „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, EMÜK, PDF lk 31–34
Kasutajasõbralikult: Proovivõtul võetakse uuritavast kohast materjali või muu proov laborisse analüüsimiseks.
Näide: Puidust võetakse proov puitu lagundava seene määramiseks.
Mitte segi ajada: Proovivõtt ≠ laborianalüüs.
06.07 · Mõõtmise kvaliteet ja uuringuseadmed
06.07.001 · Mõõtemääramatus
Definitsioon: Mõõtetulemusega seotud parameeter, mis iseloomustab mõõdetavale suurusele põhjendatult omistatavate väärtuste hajuvust.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Ükski mõõtmine ei anna täiesti absoluutset väärtust; mõõtemääramatus kirjeldab tulemuse usalduspiire.
Näide: Niiskusmõõturi näit 18% ei tähenda, et tegelik väärtus on täpselt 18,000%.
Mitte segi ajada: Mõõtemääramatus ≠ mõõteviga.
06.07.002 · Mõõteseadmetega uuring
Definitsioon: Uuring, mille käigus kasutatakse materjali, konstruktsiooni, keskkonnatingimuste või kahjustuse omaduste hindamiseks mõõte- ja uuringuseadmeid.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Mõõteseadmetega uuring annab seadmete abil teavet, mida ainult visuaalse ülevaatusega ei ole võimalik piisavalt usaldusväärselt saada.
Näide: Puitkonstruktsiooni uurimisel mõõdetakse niiskusesisaldust ja vajaduse korral tehakse vastupanupuurimine.
Mitte segi ajada: Mõõteseadmetega uuring võib olla mittepurustav või vähekahjustav.
06.07.003 · Mõõtesügavus
Definitsioon: Sügavus või sügavusvahemik uuritavas materjalis, mille niiskusseisundit kasutatav mõõtemeetod ja anduri paigutus iseloomustavad.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Mõõtesügavus näitab, kui sügaval materjalis paikneva piirkonna kohta mõõtetulemus teavet annab.
Näide: Massiivse puittala puhul viiakse haamerelektroodi nõelad sõltuvalt elemendi ristlõikest ja uuringu eesmärgist sageli umbes 20–40 mm sügavusele.
Kategooria 07Olemasolevasse hoonesse sekkumine
07.01 · Olemasoleva hoone muutmine
07.01.001 · Renoveerimine
Definitsioon: Olemasoleva hoone, selle osa või tehnosüsteemi seisundi, kasutatavuse või tehniliste omaduste parandamiseks tehtavate uuendustööde üldnimetus.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2025), „Vanade puitmajade renoveerimine – puust ja punaseks“, EMÜK, PDF lk 7
Kasutajasõbralikult: Renoveerimine tähendab olemasoleva hoone uuendamist või parandamist.
Näide: Hoones uuendatakse tehnosüsteeme, parandatakse konstruktsioone ja suurendatakse energiatõhusust.
Mitte segi ajada: Renoveerimine ≠ automaatselt rekonstrueerimine. Sõna „renoveerimine“ ei määra iseenesest Ehitusseadustiku tegevusliiki.
07.01.002 · Ümberehitamine ehk rekonstrueerimine
Definitsioon: Ehitusseadustiku tähenduses ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Üksiku osa vahetamine samaväärse vastu ei ole iseenesest ümberehitamine.
Vaata lisaks
Definitsiooni allikas: Ehitusseadustik
Kasutajasõbralikult: Ümberehitamine ehk rekonstrueerimine tähendab olemasoleva hoone olulist muutmist, näiteks piirdekonstruktsioonide, kandekonstruktsioonide või tehnosüsteemide olulist muutmist.
Näide: Hoone välispiirdeid, kandekonstruktsioone ja tehnosüsteeme muudetakse selliselt, et hoone omadused muutuvad oluliselt.
Mitte segi ajada: Eesti Ehitusseadustiku „rekonstrueerimine“ ei ole alati sama mõiste mis rahvusvahelise pärandikaitse ingliskeelne „reconstruction“.
07.02 · Konstruktsioonielemendi parandamine
07.02.001 · Plommimine
Definitsioon: Konstruktsioonielemendi lokaalselt kahjustunud või puuduva materjaliosa eemaldamine või korrastamine ning selle koha täitmine sobitatud uue materjaliga nii, et säilitatakse põhiosa olemasolevast elemendist.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2025), „Vanade puitmajade renoveerimine – puust ja punaseks“, EMÜK, PDF lk 148
Kasutajasõbralikult: Plommimisel parandatakse väike lokaalne materjalikadu; tervet elementi ega selle suuremat osa ei vahetata välja.
Näide: Ajaloolise puitelemendi lokaalne kahjustunud osa eemaldatakse ja väljalõikesse sobitatakse uus puidutükk.
Mitte segi ajada: Plommimine ≠ proteesimine. Plommimine on lokaalne; proteesimine taastab suurema kahjustunud konstruktsiooniosa.
07.02.002 · Proteesimine
Definitsioon: Konstruktsioonielemendi kahjustunud või kasutuskõlbmatu osa eemaldamine ja asendamine uue, olemasoleva elemendiga konstruktiivselt ühendatud osaga, säilitades võimalikult suure osa olemasolevast elemendist.
Vaata lisaks
Sisuline alus: Pilt, K. (2025), „Vanade puitmajade renoveerimine – puust ja punaseks“, EMÜK, PDF lk 127, 137 ja 148
Kasutajasõbralikult: Proteesimisel ei vahetata tervet tala või muud elementi välja, vaid kahjustunud osa asendatakse uue ühendatud osaga.
Näide: Kahjustunud talaots eemaldatakse ja selle asemele ühendatakse uus puidust talaosa ehk protees.
Mitte segi ajada: Proteesimine ≠ kogu elemendi asendamine; proteesimine ≠ plommimine.
07.02.003 · Tugevdamine
Definitsioon: Olemasoleva konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi kandevõime, jäikuse, stabiilsuse või muu konstruktsioonilise toimivuse parandamine viisil, mille puhul olemasolev element või oluline osa sellest säilitatakse.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Tugevdamisel parandatakse olemasoleva konstruktsiooni toimivust seda tingimata välja vahetamata.
Näide: Säilitatavale puittalale lisatakse projekteeritud tugevdus, mis aitab koormust kanda.
Mitte segi ajada: Tugevdamine ≠ asendamine.
07.03 · Konstruktsioonielemendi asendamine
07.03.001 · Asendamine
Definitsioon: Olemasoleva kahjustatud, puuduliku või muul põhjusel sobimatu konstruktsioonielemendi või selle osa eemaldamine ning selle asemele uue elemendi või osa paigaldamine.
Vaata lisaks
Kasutajasõbralikult: Asendamisel võetakse olemasolev konstruktsiooniosa ära ja pannakse selle asemele uus.
Näide: Ulatuslikult kahjustunud põrandatala eemaldatakse ja selle asemele paigaldatakse uus tala.
Mitte segi ajada: Asendamine ≠ proteesimine. Proteesimine on spetsiifiline osalise asendamise viis, mille eesmärk on säilitada võimalikult suur osa olemasolevast elemendist.
07.04 · Muinsuskaitselised sekkumisviisid
07.04.001 · Konserveerimine
Definitsioon: Tegevus, millega tõkestatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osade edasine hävimine, kindlustades tehniliselt konstruktiivseid, arhitektuurseid ja dekoratiivseid elemente, säilitades väärtuslikud kihistused ning jättes puuduvad osad taastamata.
Vaata lisaks
Definitsiooni allikas: Muinsuskaitseseadus
Kasutajasõbralikult: Konserveerimise eesmärk on olemasolevat väärtuslikku materjali säilitada ja selle edasine kahjustumine peatada või seda võimalikult palju aeglustada.
Näide: Ajalooline kahjustunud puitelement stabiliseeritakse ja säilinud materjal kindlustatakse, kuid puuduvaid osi ei taastata.
Mitte segi ajada: Konserveerimine ≠ restaureerimine.
07.04.002 · Restaureerimine
Definitsioon: Tegevus, millega fikseeritakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise autentne seisund, eemaldades vajaduse korral vähem väärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ja kihistusi ning taastades puuduvaid ja kahjustunud osi teaduslikult põhjendatud kujul ja meetodil, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele.
Vaata lisaks
Definitsiooni allikas: Muinsuskaitseseadus
Kasutajasõbralikult: Restaureerimise eesmärk on säilitada autentne väärtus ning vajaduse korral taastada puuduvaid või kahjustunud osi usaldusväärsetele ajaloolistele andmetele tuginedes.
Näide: Ajaloolise puitukse puuduv detail valmistatakse säilinud originaali, joonise või muu usaldusväärse tõendi põhjal.
Mitte segi ajada: Restaureerimine ≠ renoveerimine.