Biokahjustused hoonetes
Puitu kahjustavad putukad hoonetes
Hoonetes võivad mõned putukaliigid kahjustada puitkonstruktsioone, mööblit ja muid puitesemeid. Kahjustusi põhjustavad enamasti puidus arenevad vastsed, kes toituvad puidu koostisosadest ja rajavad sellesse käike. Puidu pinnale tekivad lennuavad tavaliselt alles siis, kui vastne on nukkunud ja valmik puidust väljub.
Vana putukakahjustus ≠ aktiivne putukakahjustus
Leitud auk, näripuru või putukas ei anna üksinda vastust kolmele eri küsimusele:
- Milline putukaliik on kahjustuse põhjustanud?
- Kas putukate elutegevus puidus jätkub?
- Kui ulatuslik on kahjustus ja milline on puidu tegelik seisukord?
Aastaid või aastakümneid vanad lennuavad võivad olla säilinud ka siis, kui puidus ei ole enam elusaid vastseid. Enne tõrje- või taastamisotsust tuleb hinnata kahjustaja liiki, aktiivsust, kahjustuse ulatust ja puidu tegelikku seisukorda.
Millised putukad võivad hoonetes puitu kahjustada?
Enamik metsas, eluspuus või värskes puidus elavaid putukaid ei suuda kuivas hoonepuidus püsivalt paljuneda. Hoonetes on praktiliselt olulised eeskätt liigid, mille vastsed saavad konstruktsioonipuidus või puitesemetes areneda.
Majasikk
Majasikk (Hylotrupes bajulus) on siklane, kelle vastsed kahjustavad eeskätt okaspuu maltspuitu. Kahjustusi võib leiduda katuse- ja seinakonstruktsioonides, talades, sarikates ning muus okaspuidust ehituspuidus. Vastsete käigud paiknevad sageli puidu sees nii, et pind võib esialgu näida suhteliselt terve. Valmiku lennuava on tavaliselt ovaalne, kuid ainult ava kuju ja mõõtmete põhjal ei tehta lõplikku liigimäärangut.
Mööbli-toonesepp
Mööbli-toonesepp (Anobium punctatum) võib kahjustada nii konstruktsioonipuitu, mööblit kui ka muid puitesemeid. Tema kahjustusi leidub sageli vanemas puidus ning tingimustes, kus puidu niiskus on olnud arenguks sobiv. Väikesed ümmargused lennuavad ja peen näripuru võivad anda liigist esmase vihje, kuid sarnaseid tunnuseid võivad jätta ka teised putukad.
Suur-toonesepp
Suur-toonesepp (Hadrobregmus pertinax) on seotud niiske, pehmenenud ja sageli juba seente poolt kahjustatud okaspuiduga. Kahjustusi võib esineda näiteks akende all, põrandatalades, uksepakkudes, saunade alumistes puitdetailides ning puidu ja mineraalse materjali kokkupuutekohtades. Kuiv puit ei ole sellele liigile sobiv arengukeskkond, mistõttu tuleb leiu korral otsida ka puidu märgumise või seenkahjustuse põhjust.
Hoonetes võib leiduda teisigi tooneseplasi, kärsaklasi ja muid putukaid. Osa neist kasutab üksnes vana käigustikku või seenkahjustatud puitu, osa on toodud hoonesse koos värske või koorega puiduga ega jätka seal pikaajaliselt arengut. Seetõttu ei koostata hinnangut pelgalt selle järgi, et putukas leiti hoonest.
Millised tunnused võivad viidata putukakahjustusele?
Putukakahjustuse võimalikud tunnused:
- puidu pinnal olevad ümmargused, ovaalsed või ebakorrapärased lennuavad;
- lennuavast või praost väljuv näripuru;
- puidu sees või pealispinna all olevad vastsekäigud;
- puidust leitud vastne, nukk või valmik;
- puidust kostev putukate tegevusele viitav heli;
- puidu pinna lokaalne vajumine või kooriku eraldumine käigustiku kohalt;
- puidu murenemine või puidu ristlõike ja tugevuse vähenemine.
Lennuavade kuju, suurus, servade toon, paiknemine ja täide ning näripuru värvus, osakeste kuju ja jämedus võivad aidata kahjustajat esmaselt määrata. Need tunnused võivad aja jooksul muutuda või saastuda. Näripuru võivad vanadest käikudest välja tuua ka sipelgad, röövputukad, vibratsioon või ehitustööd. Seetõttu tõlgendatakse tunnuseid alati koos puiduliigi, detaili asukoha, niiskuse, käikude ehituse ja objekti ajalooga.
Kas lennuavad tähendavad, et kahjustus on aktiivne?
Ei. Lennuava näitab, et putukas on puidus arenenud ja sealt mingil ajal väljunud. Ava olemasolu ei tõenda, et puidus on praegu elusaid vastseid või et kahjustus jätkub.
Vana kahjustuse tunnused võivad olla
- tumenenud või viimistlusega samas vanuses lennuavad;
- vana käigustik ja puitunud või saastunud näripuru;
- varem dokumenteeritud kahjustus, mille juures uusi muutusi ei teki;
- puidust ei leita värskeid tunnuseid ega elusaid arengujärke.
Jätkuvale aktiivsusele võivad viidata
- uute, värske puidutooniga lennuavade tekkimine korduva kontrolli käigus;
- värske ja puhas näripuru avas või selle all;
- elusa vastse, nuku või valmiku leid;
- puidust kostev vastsete tegevusele omane heli;
- korduva kontrolli käigus tekkinud uued kahjustustunnused.
Ka üks värskena näiv tunnus vajab tõlgendamist. Näiteks vana käigu näripuru võib liikuma hakata muul põhjusel. Kui aktiivsus ei ole ühe ülevaatusega selge, kasutatakse seiret: märgistatakse olemasolevad lennuavad, puhastatakse kontrollitav ala ja jälgitakse kindla aja jooksul uute avade, näripuru või putukate teket. Seire kestus ja ajastus valitakse võimaliku liigi ning selle lennuperioodi järgi.
Millist puitu ja konstruktsioone putukad kahjustavad?
Kahjustaja määramisel hinnatakse vähemalt:
- kas tegemist on okas- või lehtpuiduga;
- kas kahjustatud on maltspuit, lülipuit, koor või kogu ristlõige;
- kas puit on kuiv, niiske, pehmenenud või seenkahjustatud;
- kas puit on vana konstruktsioonidetail, mööbliese või hiljuti hoonesse toodud materjal;
- kas käigud paiknevad pinna lähedal või ulatuvad ristlõike sügavamasse ossa.
Majasiku vastsed kahjustavad eeskätt okaspuu maltspuitu. Mööbli-toonesepp võib liikuda puidu ristlõikes laiemalt, kuid eelistab samuti maltspuitu. Suur-toonesepa ja mõne kärsaklase leid võib viidata niiskele, pehmenenud või eelnevalt seente kahjustatud puidule.
Kõige suurema ohuga ei ole tingimata detail, mille pinnal on kõige rohkem auke. Oluline on, kui sügavale ja kui tihedalt käigud ulatuvad, kui palju tervet ristlõiget on alles ning milline on detaili konstruktiivne ülesanne.
Millistes tingimustes kahjustused arenevad?
Kõigile puitu kahjustavatele putukatele ei sobi samad tingimused. Liigist olenevalt mõjutavad arengut puuliik ja puiduosa, puidu niiskus ja temperatuur, puidu vanus, koore olemasolu ning varasem seenkahjustus.
- Majasikk võib areneda kuivas okaspuidu maltspuidus. Seetõttu ei välista kuiv konstruktsioon selle liigi kahjustust.
- Mööbli-toonesepale sobib sageli vanem ja pehmem puit, mille niiskus on keskmisest suurem.
- Suur-toonesepp vajab niiskemat ning sageli juba seente poolt pehmendatud puitu.
- Mõni värske või koorega puidu putukas võib väljuda hoonesse toodud materjalist, kuid ei suuda kuivas kooritud konstruktsioonipuidus uut põlvkonda jätkata.
Seega ei saa üks niiskusmõõtmine kinnitada ega välistada putukakahjustuse aktiivsust. Mõõtmine aitab hinnata, kas praegused tingimused sobivad võimalikule liigile ja kas konstruktsioonis esineb ühtlasi niiskus- või seenkahjustuse oht.
Kas putukakahjustus ja puidumädanik võivad esineda koos?
Jah. Mõni putukaliik eelistab seente poolt pehmendatud või osaliselt lagundatud puitu. Seetõttu võivad samas detailis esineda nii vastsekäigud kui ka puidumädanik. Teised liigid, näiteks majasikk, võivad kahjustada puitu ka ilma eelneva seenkahjustuseta.
Putukakahjustus ≠ puidumädanik.
- Putukakahjustuse põhjustab putuka elutegevus, enamasti puidus toituv vastne.
- Puidumädanik on puitu lagundavate seente elutegevuse tagajärjel toimuv puidu bioloogiline lagunemine.
Mõlemad võivad vähendada puidu ristlõiget ja tugevust, kuid kahjustaja, tekketingimused ja vajalikud meetmed on erinevad. Kui puidu pind on pehme, rabedalt pragunenud või kiuline, kontrollitakse lisaks putukakäikudele ka seenkahjustuse võimalust ja niiskuse põhjust.
Puitu lagundavad seened hoonetes → Majavamm – tunnused, põhjused ja tõrje →
Tööprotsess
Kuidas putukakahjustust hinnatakse?
Usaldusväärne hinnang seob nähtavad tunnused, võimaliku liigi bioloogia, puidu seisukorra, konstruktsiooni ülesehituse ja kahjustuse muutumise ajas.
01.
Esmane hindamine objektil
Vaadeldakse lennuavade kuju, suurust, tooni ja paiknemist, näripuru, vastsekäike ning leitud putukaid. Kogutakse teave hoone kasutuse, varasemate remontide ja töötluste, kütte- ja niiskusrežiimi ning uute kahjustustunnuste tekkimise kohta.
02.
Puidu ja konstruktsiooni uuringud
Hinnatakse kahjustuse ulatust, puidu säilinud ristlõiget ja tugevust ning detaili konstruktiivset ülesannet. Vajaduse korral kasutatakse sondeerimist, niiskusmõõtmisi ja vähekahjustavaid uuringumeetodeid. Visuaalne ülevaatus ei pruugi näidata käikude tegelikku sügavust ega varjatud kahjustust.
03.
Kahjustaja määramine ja vajadusel seire
Liiki hinnatakse lennuavade, näripuru, käikude, vastsete ja valmikute järgi. Kui ühe ülevaatuse põhjal ei ole selge, kas elutegevus jätkub, kavandatakse liigile ja aastaajale sobiv korduv kontroll või pikemaajaline seire.
04.
Tulemuste analüüs
Määratakse, milline kahjustaja on tõenäoline, kas kahjustus on aktiivne, kui ulatuslikult on puit kahjustatud ning kas vaja on tõrjet, konstruktsiooni tugevdamist, detaili osalist parandamist või asendamist. Kandva konstruktsiooni kandevõimet hindab vajaduse korral ehitusinsener.
Kuidas kahjustaja liiki määratakse?
Liigimääramisel kasutatakse tunnuste kombinatsiooni, mitte ainult lennuava läbimõõtu. Olulised võivad olla:
- lennuava kuju, suurus ja paiknemine;
- näripuru osakeste kuju, suurus, värvus ja koostis;
- käikude ristlõige, suund ja täide;
- kahjustatud puiduliik ning malt- või lülipuidu eelistus;
- detaili niiskus, seisukord ja asukoht;
- vastse, nuku või valmiku ehitus;
- kahjustustunnuste ilmumise aeg.
Fotod võivad aidata kirjeldada lennuavasid, näripuru ja leitud putukat ning anda kahjustajast esmase ülevaate. Foto põhjal ei saa alati määrata liiki, kahjustuse aktiivsust ega puidu sisemise kahjustuse tegelikku ulatust. Võimaluse korral jäetakse leitud putukas või puhas näripuru määramiseks alles suletud tähistatud anumasse ning märgitakse leiukoht ja kuupäev.
Mida teha, kui aktiivne putukakahjustus on tuvastatud?
Tõrjemeetod valitakse pärast liigi, aktiivsuse, kahjustuse ulatuse ja konstruktsiooni seisukorra hindamist. Tavapärane otsustusjärjekord on:
- määrata kahjustaja või tõenäoline liigirühm;
- kinnitada, kas kahjustus on aktiivne;
- hinnata kahjustuse ulatust ja puidu säilinud ristlõiget;
- selgitada välja liigile sobivad tingimused ning kõrvaldada parandatavad niiskus- või konstruktsiooniprobleemid;
- valida objektile sobiv tõrjemeetod;
- tugevdada, parandada või asendada vajalikud puitdetailid;
- kontrollida töö tulemust ja vajaduse korral jätkata seiret.
Tõrjemeetod valitakse kahjustaja liigi, aktiivsuse, kahjustuse ulatuse, konstruktsiooni ja objekti kasutustingimuste järgi. Sõltuvalt olukorrast võivad lahendusse kuuluda kahjustaja arenguks sobivate tingimuste muutmine, kahjustatud materjali eemaldamine või konstruktsiooni parandamine, termiline töötlus, lokaalne mikrolainetöötlus ning vajadusel põhjendatud insektitsiidne töötlus. Kõiki meetodeid ei kasutata igal objektil.
Mikrolainetöötluses kuumutatakse puitu lokaalselt elektromagnetvälja abil. Meetod võimaldab mõjutada ka puidu sees paiknevaid putukavastseid ilma keemilist tõrjevahendit kasutamata. Töötluse sobivus sõltub kahjustuse asukohast, konstruktsioonist ja materjalidest.
Keemilise tõrje puhul on oluline, et toimeaine jõuaks kahjustatud puidu sisse. Ainult pinnale kantud insektitsiid ei pruugi sügavamal puidus paikneva kahjustuse korral olla piisav. Vajadusel kasutatakse injektsioon- ehk surveimmutuse meetodit, mille puhul viiakse tõrjevahend eelnevalt puuritud avade kaudu surve all puidu sisse. See võimaldab tõrjevahendil jõuda sügavamale puitu kui üksnes pinnatöötlusega.
Injektsioon ehk surveimmutus on eriti põhjendatud juhul, kui aktiivne kahjustus paikneb massiivse puitdetaili sisemuses või kõiki pindu ei ole võimalik piisavalt töödelda. Meetodi kasutamisel tuleb arvestada detaili mõõtmete ja konstruktiivse ülesandega ning puurimine ei tohi vähendada detaili kandevõimet.
Keemiline töötlus ei ole automaatne lahendus. Vana mitteaktiivse kahjustuse töötlemine võib olla tarbetu. Aktiivse kahjustuse korral valitakse meetod nii, et see oleks konkreetse kahjustaja ja konstruktsiooni puhul põhjendatud ning arvestaks inimeste, materjalide ja keskkonna ohutusega. Ükski tõrjemeetod ei taasta juba kaotatud puidu ristlõiget ega tugevust.
Kas kahjustatud puit tuleb alati eemaldada?
Ei. Vana putukakäik või lennuava ei tähenda automaatselt, et terve detail tuleb välja vahetada. Otsus põhineb vähemalt:
- kahjustuse aktiivsusel ja ulatusel;
- puidu säilinud ristlõikel ja tegelikul seisukorral;
- detaili konstruktiivsel ülesandel;
- tugevuse ja jäikuse võimalikul vähenemisel;
- seenkahjustuse või niiskusprobleemi olemasolul;
- valitud tõrje-, tugevdamis- ja taastamislahendusel;
- detaili kultuurilisel või ajaloolisel väärtusel.
Piiratud vana kahjustusega ja piisava kandevõimega detaili võib olla võimalik säilitada. Lokaalselt kahjustatud osa võib mõnikord proteesida või detaili tugevdada. Ulatuslikult nõrgenenud või ohutust mõjutav puit vajab parandamist või asendamist. Kandvate talade, postide, sarikate ja muude oluliste elementide kohta tehakse otsus koos ehitusinseneriga.
Leidsid puidust lennuavad, näripuru või putuka?
Kirjelda, millisest hooneosast või esemest leid pärineb, millal märkasid uusi tunnuseid ning kas puit on olnud niiske või seenkahjustatud. Lisa lähivõte lennuavast koos mõõtkavaga, foto näripurust ja leitud putukast ning üldvaated kahjustatud detailist ja konstruktsioonist.
Fotod aitavad enne objekti ülevaatust olukorrast esmase ülevaate saada, kuid nende põhjal ei saa alati määrata kahjustaja liiki, kahjustuse aktiivsust ega puidu sisemise kahjustuse tegelikku ulatust. Vajaduse korral hindame kahjustust objektil, määrame kahjustaja, kavandame seire ning anname lähteandmed tõrje- ja taastamistöödeks.