Ehitusvead ja kahjustuste põhjused
Kahjustuse nähtav tunnus ei näita alati selle tegelikku põhjust. Hallitus, seeneniidistik, märgunud konstruktsioon, puidu lagunemine, soolakirme või viimistluse irdumine võivad olla tagajärjed, kuid kahjustuse püsimise või kordumise põhjus võib paikneda hoopis konstruktsiooni teises osas.
Püsiva lahenduse leidmiseks tuleb eristada kahjustuse tunnust, põhjust ja ulatust. Seejärel saab hinnata, milline ehituslik puudus, rike, hooldusprobleem, kasutustingimus või ebasobiv konstruktsioonilahendus kahjustuse tekitas või selle arengut võimaldab.
Sellel lehel käsitleme põhjuseid. Niiskuskahjustuste leht selgitab, mida vesi ja ebasobivad niiskustingimused materjali või konstruktsiooniga teevad. Konstruktsioonilised lahendused ja ennetamine keskendub sellele, kuidas puudused parandada ning kordumist ennetada.
Põhjus → kahjustus → ennetav lahendus.
Kahjustuse tunnus ≠ kahjustuse põhjus
Kahjustuse tunnus on see, mida näeme, mõõdame või muu uuringuga tuvastame. Kahjustuse põhjus vastab küsimusele: miks kahjustus tekkis või miks see saab edasi areneda? Kahjustuse ulatus näitab, kui suure ala, kui palju materjali või milliseid konstruktsioone kahjustus hõlmab.
Näiteks võib laes olev tume laik viidata märgumisele, kuid selle põhjus ei pruugi olla täpselt laigu kohal. Vesi võib liikuda mööda katuse aluskihti, tala, toru, vuuki või muud konstruktsioonikihti ning jõuda nähtavale lekkekohast eemal. Samuti ei tõenda märg soojustus iseenesest veeauru kondenseerumist: vesi võib pärineda sademeveest, torustikust, pinnasest või ehitamise ajast.
Üks nähtav tunnus või mõõtetulemus ei tõenda iseenesest kahjustuse põhjust.
Kas iga ebasobiv lahendus on ehitusviga?
Ei pruugi olla. Ehitusvea kohta järelduse tegemisel tuleb arvestada vähemalt:
- millal hoone või konstruktsioon ehitati;
- milline oli algne lahendus ja millised nõuded sel ajal kehtisid;
- kas konstruktsiooni on hiljem muudetud;
- kas kahjustus on seotud projekteerimise, ehitamise, materjali, hoolduse, rikke või kasutamisega;
- kas üksik puudus on kahjustusega põhjuslikult seotud.
Seetõttu kasutame sellel lehel sageli laiemat sõnastust „ehituslik puudus, rike või ebasobiv konstruktsioonilahendus“. Mõiste „ehitusviga“ on põhjendatud siis, kui vea sisu ja seos kahjustusega on piisavalt tõendatud.
Kuidas ehituslik puudus võib kahjustuseni viia?
Üks võimalik põhjuslik ahel on:
ehituslik puudus, rike või ebasobiv lahendus
↓
vee, õhu või veeauru ebasoovitav liikumine
↓
märgumine või ebapiisav kuivamine
↓
ebasoodne niiskusseisund
↓
materjali- või biokahjustus
See ahel ei ole absoluutne reegel. Üks ehituslik puudus ei tähenda automaatselt kahjustust ning kahjustus võib kujuneda mitme teguri koosmõjus. Olulised on muu hulgas vee hulk, märgumise kestus ja korduvus, materjalide niiskustundlikkus, temperatuur, õhuvahetus ning konstruktsiooni kuivamisvõime.
Vee sattumine konstruktsioonidesse
Vesi võib jõuda konstruktsiooni väljast, hoone seest, pinnasest või ehitamise ajal. Veeaur võib liikuda konstruktsiooni difusiooni või õhuvooluga ning sobivatel tingimustel veelduda. Kahjustuse põhjuse hindamisel tuleb eristada vähemalt:
- vee allikat – kust vesi või veeaur pärineb;
- liikumisteed – kuidas see kahjustatud piirkonda jõuab;
- märgumise aega ja kestust – kas mõju on pidev, perioodiline või ühekordne;
- kuivamisteed – kas konstruktsiooni sattunud vesi saab sealt väljuda;
- tagajärge – kuidas materjali või konstruktsiooni seisund on muutunud.
Samas kahjustuspiirkonnas võib olla mitu veeallikat. Näiteks keldriseina võivad mõjutada korraga maapinnal hoone poole voolav sademevesi, pinnasevesi, puudulik hüdroisolatsioon ja piiratud kuivamine.
Katuse ja sademeveesüsteemi puudused
Katuse ülesanne ei ole ainult ruume katta, vaid juhtida sademevesi kontrollitult hoonest eemale. Lekkekoht katusekattes või vee ärajuhtimises võib märjata pööningut, vahelage, seina ja ka alumiste korruste konstruktsioone.
Kahjustust võivad soodustada näiteks:
- katusekatte praod, avad, kulumine või lahtised kinnitused;
- korstna, katuseakna, luugi või muu läbiviigu ebapiisav tihendus;
- neelu, parapeti või katuse ja seina liite ebasobiv lahendus;
- liiga madal või puudulik veetõkke ülespööre;
- ummistunud, lekkiv, valesti kaldu või ebapiisava läbilaskevõimega vihmaveerenn;
- rikkis või valesti ühendatud vihmaveetoru;
- sademevee juhtimine seina, sokli või vundamendi vahetusse lähedusse;
- lume ja jää kogunemine ning sulamisvee pääsemine liidetesse.
Katuselekke nähtav jälg võib ilmuda tegelikust rikkekohast eemal. Seetõttu kontrollitakse lisaks laigu kohal olevale alale katuse kaldeid, liiteid, läbiviike, neelusid, aluskatet ja vee võimalikke liikumisteid.
Sademevesi tuleb juhtida katuselt, fassaadilt ja hoone lähiümbrusest konstruktsioonidest eemale. Sademeveesüsteem ei ole sama mis drenaaž: esimene kogub ja juhib eeskätt katustelt ning pindadelt tulevat vett, drenaaž aga pinnases olevat vett.
Fassaadi, akende ja liitekohtade puudused
Fassaadile jõudev vihm ei põhjusta automaatselt kahjustust. Probleem kujuneb siis, kui vesi pääseb liidete, pragude või ebapiisava veekaitse kaudu konstruktsiooni ning kuivamine on aeglane.
Võimalikud puudused on:
- puuduv, liiga väikese kaldega või valesti ühendatud veeplekk;
- akna või ukse ümbruse ebapiisav tihendamine;
- fassaadivuugi või erinevate materjalide liite leke;
- tihendamata või valesti lahendatud läbiviik;
- tuulega kanduva vihma pääsemine voodri või muu katte taha;
- pragunenud või irdunud fassaadikate;
- liiga väike räästa üleulatus või muu lahendus, mis suurendab seina märgumist;
- fassaadikatte taga puuduva, katkestatud või suletud tuulutusvahe tõttu aeglustunud kuivamine.
Akna ümbruse märgumisel tuleb eristada väljast sisse pääsevat sademevett ja sisepinnal toimuvat veeauru kondenseerumist. Mõlemad võivad avalduda aknalaual või aknapalel, kuid vajavad erinevat põhjuste käsitlust.
Torustiku ja märgruumide lekked
Torustiku, seadme või märgruumi väike pikaajaline leke võib olla kahjustavam kui kiiresti avastatud veeavarii. Aeglane leke võib püsida viimistluse või kinnise konstruktsiooni taga ning nähtavaks muutuda alles siis, kui kahjustus on levinud.
Kontrollimist võivad vajada:
- vee- ja kanalisatsioonitorude ühendused;
- segistid, mahutid, filtrid ja seadmed;
- trapid ning nende ühendused;
- märgruumi põranda ja seina veetõke;
- torude ja muude läbiviikude tihendus;
- vanni, dušialuse, kraanikausi, WC-poti või pesumasina varjatud ümbrus;
- külmaveetorude pinnal toimuv veeauru kondenseerumine;
- hooldus- ja kontroll-luukide puudumine kinnistes šahtides.
Veetõke, hüdroisolatsioon ja aurutõke ei ole sünonüümid. Veetõke piirab vee jõudmist kaitstavasse konstruktsiooni, hüdroisolatsioon kaitseb konstruktsiooni vee tungimise eest ning aurutõke piirab veeauru liikumist difusiooni teel. Konkreetse kihi ülesanne sõltub selle asukohast ja süsteemist.
Pinnas, sokkel, vundament ja drenaaž
Hoone maa-aluseid ja maapinna lähedasi osi võivad mõjutada erineva päritoluga veed. Nende eristamine on vajalik, sest üks lahendus ei peata kõiki vee liikumisteid.
- Maapinnal voolav vesi võib liikuda hoone poole ebasobiva maapinnakalde, kõvakatte või puuduliku ärajuhtimise tõttu.
- Pinnasevesi paikneb või liigub pinnases ning võib märjata maa-aluseid konstruktsioone.
- Põhjavesi võib kõrge veetaseme või surve korral mõjutada keldri seinu ja põrandat.
- Kapillaarne vee liikumine võib kanda vett poorses materjalis märgunud piirkonnast kõrgemale.
Kahjustust võivad soodustada:
- hoone poole langev maapind;
- vihmaveetoru või pinnakatte kaudu sokli juurde juhitud sademevesi;
- puudulik või mittetoimiv drenaaž;
- drenaaži ebasobiv kõrgus, kalle, täide või äravool;
- puuduv või katkendlik hüdroisolatsioon;
- sokli ja seina ebasobiv liide;
- puidu vahetu kontakt märja pinnase või mineraalmaterjaliga;
- vundamendi ja puitelemendi vahelise eralduskihi puudumine;
- põrandaaluse pinnase suur niiskuskoormus;
- vee liikumist ja kuivamist muutnud hilisemad pinnase- või ehitustööd.
Hüdroisolatsiooni roll
Hüdroisolatsiooni ülesanne on piirata vee tungimist kaitstavasse konstruktsiooni. Selle toimivust tuleb hinnata koos liidete, läbiviikude, drenaaži, maapinnakallete ja sademevee ärajuhtimisega.
Drenaaž ≠ sademeveesüsteem. Drenaaži eesmärk on koguda ja ära juhtida pinnases olevat vett. Katuse- ja pinnaselt kogutava sademevee juhtimine drenaaži ei ole lubatud, sest drenaaž võib juhtida selle vee piirkondadesse, mida soovitakse kuivendada, näiteks vundamendi kõrvale.
Maa-aluse seina hele kirme võib olla seotud vee liikumise ja soolade kristalliseerumisega. See ei tõenda hallitust ega näita üksinda, kas vesi pärineb pinnasest, lekkest või muust allikast. Loe niiskus- ja soolakahjustuste kohta →
Veeauru kondenseerumine
Veeauru kondenseerumine tähendab veeauru üleminekut vedelaks veeks, kui õhk või konstruktsiooni piirkond jahtub küllastustingimuseni. Seda võib toimuda:
- pinnal, näiteks külmal aknaklaasil, välisseina nurgas või külmaveetorul;
- konstruktsiooni sees, kui veeaur jõuab madalama temperatuuriga kihti või piirkonda.
Kondenseerumise võimalust mõjutavad koos siseõhu veeaurusisaldus, temperatuurid, konstruktsiooni soojuslik toimivus, õhu liikumine, kihtide veeaurutakistus ja kuivamisvõime. Nähtava vee puudumine ei tähenda, et pinnal ei võiks olla hallituse kasvuks sobiv niiskustase.
Konstruktsioonis leitud vesi ei tõenda automaatselt veeauru kondenseerumist. Enne sellise järelduse tegemist tuleb välistada sademevee, torustikulekke, pinnasevee, ehitusniiskuse ja muude veeallikate mõju.
Õhulekked, õhutõke ja aurutõke
Soe ja niiske õhk võib liikuda läbi välispiirde pragude, katkestuste ja tihendamata liidete. Koos õhuga kandub konstruktsiooni veeaur. Kui liikuv õhk jõuab külmemasse piirkonda, võib veeaur seal kondenseeruda.
Õhuvooluga toimuv veeauru transport erineb veeauru difusioonist. Difusioon toimub veeauru osarõhkude erinevuse mõjul läbi materjalikihtide; õhuleke viib veeauru konstruktsiooni koos liikuva õhuga.
Probleemsed kohad võivad olla:
- õhu- või aurutõkkemembraani katkestused;
- teipimata või lahti tulnud jätkukohad;
- tihendamata toru-, kaabli- ja ventilatsiooniläbiviigud;
- seina, põranda ja lae ühendused;
- akna- ja ukseavade ümbrus;
- korstna ja katuslae liited;
- renoveerimisel osaliselt säilitatud ja osaliselt uue kihiga liidetud konstruktsioonid.
Õhutõke ≠ aurutõke. Õhutõke takistab õhu kontrollimatut liikumist läbi konstruktsiooni. Aurutõke piirab veeauru liikumist difusiooni teel. Sama materjal võib täita mõlemat ülesannet ainult siis, kui selle omadused, liited ja läbiviigud vastavad mõlemale funktsioonile.
Külmasillad
Külmasild on välispiirde piirkond, kus soojusvoog erineb ümbritsevast konstruktsioonist. Selle piirkonna sisepinna temperatuur võib olla madalam ning sobivate siseõhu niiskustingimuste korral võib suureneda veeauru kondenseerumise või hallituskasvu võimalus.
Külmasillad võivad paikneda näiteks:
- välisseina ja vahelae, katuse või põranda liites;
- välisnurgas;
- rõdu või varikatuse kanduri ühenduses;
- akna- ja ukseava ümbruses;
- soojustuskihi katkestuses või ebaühtlaselt täidetud piirkonnas;
- metalli, betooni või muu suurema soojusjuhtivusega detaili kohal.
Külmasild ei ole hallituse, veeauru kondenseerumise ega niiskuskahjustuse sünonüüm. Termograafia võib aidata pinnatemperatuuride erinevusi leida, kuid termopilt ei selgita üksinda, miks erinevus tekkis, ega mõõda otseselt materjali niiskust.
Ventilatsioon ja konstruktsiooni tuulutus
Ventilatsioon ja tuulutus täidavad erinevaid ülesandeid.
- Ventilatsioon käsitleb eelkõige ruumide õhuvahetust: niiske ja saastunud õhk eemaldatakse ning asemele tuuakse välisõhk.
- Tuulutus tähendab õhu kavandatud liikumist konstruktsioonis või piiratud ehituslikus ruumis, näiteks katuse tuulutusvahes, fassaadikatte taga või põrandaaluses.
Probleeme võivad soodustada:
- ebapiisav või tasakaalustamata ruumi õhuvahetus;
- värske õhu juurdevoolu puudumine;
- märgruumi väljatõmbe puudumine või mittetoimimine;
- suur kasutusest tulenev niiskuskoormus;
- õhutiheduse suurenemine pärast akende vahetust ilma ventilatsiooni kohandamata;
- katuse või fassaadi tuulutusvahe katkestamine;
- põrandaaluse tuulutusavade sulgemine või õhu liikumistee blokeerimine;
- tuulutusruumi ühendamine niiskusallikaga või selle ebasobiv toimimine eri aastaaegadel.
Õhu suurem liikumine ei ole igas konstruktsioonis automaatselt parem. Tuulutuse toimivus sõltub konstruktsiooni tüübist, temperatuuridest, niiskuskoormusest, avade paigutusest ja aastaajast. Seetõttu ei saa näiteks põrandaaluse või keldri tuulutust lahendada ainult üldreegliga „rohkem avasid“.
Ehitustegevusest tulenev niiskus
Ehitamise, renoveerimise või rekonstrueerimise käigus võib konstruktsiooni sattuda märkimisväärne kogus vett. Selle allikad võivad olla:
- betoon, krohv, tasandussegud ja muud märgprotsessid;
- märg või ebapiisavalt kuivanud puit ja muud materjalid;
- ehitusaegne vihm, lumi või veeavarii;
- materjalide ebasobiv ladustamine;
- märgunud konstruktsiooni sulgemine enne kuivamist;
- põranda-, seina- või kattekihi paigaldamine liiga niiskele alusele.
Ehitustegevusest tulenev niiskus ei tähenda automaatselt ehitusviga. Märgprotsessides on vesi sageli tehnoloogiliselt vajalik. Probleem võib kujuneda siis, kui kuivamiseks ei jäeta piisavalt aega, kuivamist ei kontrollita sobiva mõõtemeetodiga või niiskus suletakse tundliku materjali ja väikese veeauru läbilaskvusega kihi vahele.
Mõõtmine peab vastama materjalile ja otsustusküsimusele. Näiteks pinnalt saadud näit ei pruugi kirjeldada massiivse betoonikihi sisemist niiskusseisundit.
Kuivamist takistavad konstruktsioonilahendused
Kahjustuse põhjuseks ei ole alati suur veekogus. Ka mõõdukas või ühekordne märgumine võib muutuda probleemiks, kui konstruktsioon ei saa piisavalt kiiresti kuivada.
Kuivamisvõimet võivad piirata näiteks:
- märja konstruktsiooni katmine väga väikese veeauru läbilaskvusega kihiga;
- puitdetaili sulgemine kahe tiheda kihi või märja mineraalmaterjali vahele;
- katuse, fassaadi või põranda tuulutusvahe sulgemine;
- õhu liikumistee katkestamine soojustuse, prahi või uue konstruktsiooniga;
- niiskuse väljapääsutee muutmine rekonstrueerimisel;
- märja konstruktsiooni kiire katmine uue viimistlusega;
- kihtide lahendus, mis võimaldab märgumist, kuid piirab kuivamist.
Kuivamisvõime kirjeldab konstruktsiooni eeldusi selles olevat vett sobivates tingimustes ära anda. See ei sõltu ainult ühest materjalist, vaid kogu konstruktsiooni ülesehitusest, temperatuurist, õhuvahetusest, pinnakatetest ja märgumise jätkumisest.
Lekke kõrvaldamine peatab vee juurdevoolu, kuid ei taga veel, et konstruktsioon on kuiv või kahjustus ei jätku.
Rekonstrueerimisel tekkivad probleemid
Vana hoone võib olla pika aja jooksul saavutanud toimiva, ehkki tänapäevasest erineva niiskus- ja õhurežiimi. Ühe osa muutmine mõjutab sageli teisi. Seetõttu tuleb rekonstrueerimisel hinnata hoonet tervikuna.
Probleeme võivad tekitada näiteks:
- akende vahetamine õhutihedamate vastu ilma ventilatsiooni kohandamata;
- varasemate tuulutusavade või õhu liikumisteede sulgemine;
- puitdetailide katmine kuivamist takistavate kihtidega;
- vana müüritise katmine niiskustehniliselt sobimatu materjaliga;
- õhu- või aurutõkke katkendlik paigaldus;
- välispiirde seestpoolt soojustamine ilma sõlmede ja niiskustehnilise toimivuse hindamiseta;
- soojustuskihi katkestused ning uued külmasillad liidetes;
- põranda kõrguse, pinnase või täite muutmine nii, et puidu ja niiske materjali vahe väheneb;
- hoone kasutusotstarbe, kütte või niiskuskoormuse muutmine ilma konstruktsiooni ja ventilatsiooni kohandamata.
Uus materjal või paksem soojustus ei ole automaatselt toimivam lahendus. Kalle Pilt´i ja Marko Tederi käsitlus rõhutab, et ühe sisekliima või energiatõhususe teguri muutmine mõjutab ka teisi. Rekonstrueerimisel tuleb koos hinnata piirete, kütte, ventilatsiooni, õhutiheduse ja niiskusrežiimi toimimist.
Keldrite renoveerimine
Keldri renoveerimise lahendus sõltub sellest, milleks ruume edaspidi kasutatakse. Jahe hoiukelder, abiruum, köetav eluruum ja kasutusest välja jääv kelder vajavad erinevaid temperatuuri-, niiskus- ning õhuvahetustingimusi.
Enne põranda, soojustuse või siseviimistluse valimist tuleb hinnata vee päritolu, keldri niiskusseisundit, õhuvahetust, konstruktsioonide seisukorda ja kuivamisvõimet.
Keldri renoveerimisel võivad probleeme põhjustada või soodustada:
- kasutusotstarbe muutmine ilma niiskusrežiimi ja õhuvahetust hindamata;
- puit- või laudpõranda rajamine pinnase lähedale või märguva konstruktsiooni kohale;
- niiske mineraalse keldriseina katmine puitkarkassi, laudise või puidupõhiste plaatidega;
- märgunud seina katmine enne vee päritolu väljaselgitamist;
- keldri- või tuulutusavade sulgemine, kui need osalevad keldri või hoonealuse tuulutamises;
- kasutusest välja jääva keldri hermeetiline sulgemine;
- orgaaniliste materjalide, prahi või huumuskihi jätmine keldrisse;
- kütteta keldri soojemaks muutmine ilma õhuvahetust kohandamata;
- keldripõranda süvendamine ilma vundamendi ja seinte stabiilsust hindamata;
- hüdroisolatsiooni või drenaaži rajamine ilma tegelikku veeallikat määramata.
Pinnase lähedale rajatud puitpõrand võib jääda suure niiskuskoormuse ja piiratud kuivamisvõimega piirkonda. Põrandakate ei kõrvalda veeallikat ning selle alla tekkiv kahjustus võib jääda pikaks ajaks varjatuks.
Keldri kasutamise lõpetamine ≠ niiskusprobleemi lahendamine. Keldri sulgemine võib muuta hoonealust õhuliikumist, esimese korruse põranda niiskusrežiimi ja kahjustatud konstruktsioonide kuivamisvõimet. Enne sulgemist tuleb otsustada, kuidas säilivad vee ärajuhtimine, õhuvahetus, kontrollitavus ja juurdepääs hoolduseks.
Mida kontrollitakse: tulevast kasutusotstarvet, vee liikumisteid, seinte ja põranda niiskusseisundit, tuulutus- ja ventilatsiooniavasid, orgaaniliste materjalide olemasolu, keldrilae ja esimese korruse põranda konstruktsiooni ning võimalikke biokahjustusi.
Kus probleemid hoones sageli avalduvad?
Allolevad näited aitavad valida, mida esmalt kontrollida. Need ei ole diagnoosid: sama tunnus võib tuleneda eri põhjustest.
Katus ja pööning
Võimalik puudus: katusekatte, neelu või läbiviigu leke; katkestatud õhu- või aurutõke; ebapiisav soojustus või tuulutus. Mida see võib põhjustada: aluskatte, soojustuse, sarikate või vahelae märgumist; veeauru kondenseerumist; hallitus- või seenkahjustuse arenguks sobivaid tingimusi. Mida kontrollitakse: katuse liiteid, läbiviike ja aluskatet, vee liikumisjälgi, puidu ja soojustuse seisundit, õhu- ja aurutõkke jätkuvust ning tuulutusruumi.
Välisseinad, aknad ja uksed
Võimalik puudus: veepleki, vuugi või tihenduse rike; tuulutusvahe katkestus; külmasild; õhuleke. Mida see võib põhjustada: aknapale, seina või voodri märgumist, madalat pinnatemperatuuri, hallitust, viimistluse irdumist või puidu lagunemist. Mida kontrollitakse: väliseid vee liikumisteid, liiteid, pinnatemperatuure, õhutihedust, konstruktsioonikihte ja varjatud kahjustuse võimalust.
Sokkel, vundament ja kelder
Võimalik puudus: hoone poole langev maapind; sademevee juhtimine sokli juurde; puudulik hüdroisolatsioon või drenaaž; kapillaarse vee tõke puudub. Mida see võib põhjustada: müüritise ja krohvi märgumist, soolakahjustust, külmumis-sulamiskahjustust, keldri kõrget niiskuskoormust ning puitdetailide biokahjustuse riski. Mida kontrollitakse: vee päritolu, maapinna kalded, sademevee äravool, drenaaži ja hüdroisolatsiooni toimivus, veetasemed, materjalide niiskusseisund ja soolade tunnused.
Esimese korruse põrand ja põrandaalune
Võimalik puudus: niiske pinnas või täide; suletud tuulutusavad; liiga väike õhuvahe; puit märja pinnase, betooni või müüritise vastas; märg puit suletud konstruktsioonis. Mida see võib põhjustada: põrandatalade ja seina alaosa pikaajalist märgumist, puidumädanikku, majavammi arenguks sobivaid tingimusi ning mõne puitu kahjustava putuka kahjustuse süvenemist. Mida kontrollitakse: põranda konstruktsiooni, pinnast ja kõrgusi, tuulutusruumi, puidu niiskusseisundit ja tugevust, vee liikumisteid ning biokahjustuse ulatust.
Märgruumid
Võimalik puudus: veetõkke, trapiliite või läbiviigu rike; ebapiisav väljatõmme; aeglaselt kuivav liide või pind. Mida see võib põhjustada: seina või põranda varjatud märgumist, hallitust, viimistluse irdumist ja puitdetailide kahjustust. Mida kontrollitakse: veetõkke põhimõtet ja liiteid, trappe, torustikku, ventilatsiooni, märgumise ulatust ja konstruktsiooni kuivamisvõimet.
Torustikud ja tehnosüsteemid
Võimalik puudus: väike pikaajaline leke; kondensaadi äravoolu rike; külm torupind; kontrollimatu läbiviik. Mida see võib põhjustada: kinnise konstruktsiooni märgumist, kõrvalmaterjalide hallitust, korrosiooni või puidukahjustust. Mida kontrollitakse: ühendusi, rõhu- või lekkekatsete tulemusi, torude ja seadmete ümbrust, juurdepääsu kontrolliks ning vee võimalikku levikuteed.
Milliseid kahjustusi võivad need põhjustada või soodustada?
Ehituslik puudus või rike ei ole biokahjustus, kuid võib muuta konstruktsiooni niiskus- ja temperatuuritingimusi nii, et kahjustus saab tekkida või edasi areneda.
- Niiskuskahjustused: vesi ja ebasobivad niiskustingimused võivad põhjustada materjali paisumist, kaardumist, irdumist, murenemist, kihistumist, korrosiooni, soola- või külmumis-sulamiskahjustust. Loe niiskuskahjustuste kohta →
- Hallitus: suur pinnaniiskus, madal pinnatemperatuur, pikaajaline märgumine või ebapiisav kuivamine võivad luua hallitusseente kasvuks sobivad tingimused. Loe hallituse kohta →
- Puitu lagundavad seened: märgunud puit ja piiratud kuivamine võivad võimaldada puidumädaniku teket. Loe puitu lagundavate seente kohta →
- Majavamm: pikaajaline sobiv niiskusseisund võib luua tingimused majavammi arenguks, kuid veeleke või niiske puit ei tõenda iseenesest majavammi olemasolu. Loe majavammi kohta →
- Puitu kahjustavad putukad: mõne liigi arengut mõjutavad puidu niiskus ja seisund, kuid kõik putukakahjustused ei ole niiskusprobleemi tagajärg. Loe puitu kahjustavate putukate kohta →
Kahjustusel võib olla mitu põhjust
Ühes kahjustuspiirkonnas võivad koos mõjuda näiteks:
- ummistunud vihmaveerenn;
- hoone poole langev maapind;
- sokli puudulik veekaitse;
- puitdetaili kontakt märja mineraalmaterjaliga;
- põranda või seina piiratud kuivamisvõime;
- ruumi suur niiskuskoormus ja ebapiisav ventilatsioon.
Ühe puuduse parandamine ei pruugi sel juhul kahjustuse kordumist lõpetada. Samuti võib üks põhjus tekitada kahjustuse mitmes hooneosas: katuselt seina sisse liikuv vesi võib märjata nii pööningut, vahelage, välisseina kui ka alumise korruse põrandaliidet.
Põhjuslik seos tuleb üles ehitada tõenditest, mitte oletusest. Selleks seostatakse hoone ajalugu, kahjustuse asukoht, ilmnemise aeg, konstruktsiooni ülesehitus, mõõtmised, avamised ja muutused ajas.
Kuidas tegelikku põhjust hinnatakse?
01. Esmane hindamine objektil
Kaardistatakse, mida näeme ja kus: kahjustuse tunnused, asukoht ja nähtav ulatus. Vaadeldakse hoone välispiirdeid, liiteid, tehnosüsteeme, ruumide kasutust ning võimalikke vee ja õhu liikumisteid. Kogutakse teave varasemate lekete, remondi, kasutuse muutumise ja probleemi perioodilisuse kohta.
02. Mõõtmised ja uuringud
Uuringu-
03. Kahjustaja või põhjuse täpsustamine
Täpsustatakse, milline puudus kahjustuse tekitas või võimaldab sellel jätkuda. Eristatakse võimalikud allikad ja protsessid: sademevesi, maapinnal voolav vesi, pinnase- või põhjavesi, torustikuleke, kasutusvesi, ehitustegevusest tulenev niiskus, veeauru kondenseerumine, õhuleke, puudulik ventilatsioon või tuulutus ning piiratud kuivamisvõime. Vajaduse korral jälgitakse muutusi niiskusseirega.
04. Tulemuste analüüs
Seostatakse nähtavad tunnused, mõõtmised, konstruktsiooni ülesehitus, hoone ajalugu ja võimalikud põhjused. Hinnatakse kahjustuse ulatust, materjalide ja konstruktsiooni seisundit ning seda, millised põhjused tuleb enne parandamist kõrvaldada. Kui biokahjustaja liik või konstruktsiooni kandevõime mõjutab otsust, kaasatakse vastav uuring või spetsialist.
Üks mõõtetulemus, termopilt, foto või nähtav tunnus ei tõenda iseenesest kahjustuse põhjust.
Mida sellel lehel lahendusena ei määrata?
Selle lehe ülesanne on aidata mõista põhjuslikke seoseid. Siin ei anta universaalset juhist drenaaži rajamiseks, aurutõkke valimiseks, sokli soojustamiseks, põrandaaluse tuulutamiseks või katuse tuulutusvahe mõõtmiseks.
Sobiv lahendus sõltub hoone vanusest, kasutusest, konstruktsiooni ülesehitusest, veeallikast, materjalidest ja kahjustuse ulatusest. Konkreetseid lahenduspõhimõtteid käsitleb eraldi leht:
Kas kahjustuse tegelik põhjus ei ole selge?
Fotod võivad aidata kirjeldada nähtavaid tunnuseid ja kahjustuse asukohta, kuid nende põhjal ei saa alati kindlaks teha vee päritolu, konstruktsiooni sisemist olukorda ega kahjustuse tegelikku ulatust.
Objekti hindamisel seostatakse nähtavad tunnused konstruktsiooni, mõõtmiste ja võimalike vee või veeauru liikumisteedega. Nii saab enne parandamist välja selgitada, milline puudus tuleb kõrvaldada ja millises ulatuses on vaja konstruktsiooni avada või taastada.
Sisu koostamisel kasutatud põhiallikad
Lehe sisu põhineb Kalle Pilt´i raamatutel „Hallitusest – puust ja punaseks. Ehitusinseneri vaatenurgast“, „Majavammist – puust ja punaseks. Ennetamine. Avastamine. Tõrje“ ja „Vanade puitmajade renoveerimine – puust ja punaseks“, projekti terminoloogiakataloogil ning autori ehitus- ja niiskuskahjustusi käsitlevatel artiklitel.












