Puitmajade renoveerimine

Teostame kõiki järgnevaid ehitustöid:

• puitkonstruktsioonide ehitus- ja renoveerimine (ka ilma metallühendusi kasutamata!)
• puitpõrandate ehitus- ja renoveerimine
• palgivahetus
• puidust majade soojustamine ja viimistlemine puitvoodri või mõne teise tuulduva fassaadisüsteemiga
• puidust katusekonstruktsioonide ehitus- ja renoveerimine
• katusesõrestike (fermide) remont ja renoveerimine
• vundamentide ja soklite hüdroisoleerimis-, drenaaži- ja ehitus- ning renoveerimine ning soojustamine
• seenkahjustuse järgne ehitus- ja renoveerimine

Oleme spetsialiseerunud just olemasolevate puitmajade renoveerimisele, sh töödele muinsuskaitse all olevate hoonetega. Omame majandustegevuse registreeringuid ehitamise ja projekteerimise alal, sealhulgas muinsuskaitselistel hoonetel töötamiseks vajalikku registreeringut.

Meie meeskonda kuuluvad:

riiklikult tunnustatud ekspert biokahjustuste alal ja V kutsekvalifikatsiooniga diplomeeritud ehitusinsener Kalle Pilt ja puitkonstruktsioone mittepurustavatel meetoditel uurivad ehitusinsenerid ettevõttest Wood NDT. Lisaks neile aitavad kvaliteetsele lõpptulemusele kaasa personal kontoris ning täpsust ja kvaliteeti hindavad ehitustöölised. Samuti panustame pidevalt oma arengusse ja teeme tihedat koostööd teadusasutuste ja teiste innovaatiliste ettevõtetega.

Meie suurimaks spetsialiteediks on puitpõrandate ehitamine. Täpsemalt saab lugeda ka puidutööd.ee

Nõuandeid puitpõrandate ehitamise kohta:

Esimese korruse põrandate ehitamisel võib eristada kahte võimalikku põrandatüüpi:

1) põrandad pinnasel, kus näiteks põrandaplaat (enamasti betoonist) toetatakse kogu pindalaga selle all olevale pinnale;
2) välisõhu kohal põrandad, kus põrandatalad on kinnitatud seina või vundamendi külge ja maapinnast tõusev niiskus saab läbi vundamendi soklis olevate avade kaudu välja tuulduda.

Toetudes meie 19 aastase pikkusele praktikale, saame välja tuua puitpõrandate lahenduste meelespea, mida võiks jälgida iga põrandaehitaja, olgu selleks siis maja peremees või professionaal:

– lähtuvalt põrandapinna kõrgusest ümbritseva maapinna suhtes valida sobiv põrandatüüp; üldiselt kehtib reegel – mida kõrgem on põrandapind, seda kindlamalt põrand ajahambale vastu peab;
– kui võimalik, siis eelistada altpoolt välisõhuga tuulduvat puitpõrandat, mis on niiskustehniliselt paremini toimiv ja seetõttu seentele ja putukatele vastupidavam;
– olenemata põrandatüübist teha kindlaks maapinna niiskusrežiim ja valida sobiv dreeniva kihi (näiteks liiv) paksus ja selle lõplik kõrgus;
– läbi tuleb mõelda põranda sidumine seina või vundamendiga, et vältida külmasildasid ja tagada tuulepidavus;
– välisõhu kohal põrandate puhul tagada tuuldumine piisava arvu avadega vundamendi soklis; sokli avade katmisel vältida tihedate restide kasutamist;
– pinnasel põrandate puhul, kus on oht maast tõusva vee või suure niiskuse tõttu, suhtuda ettevaatlikult selleks spetsiaalselt hüdroisoleerimiseks või aurutõkkeks kasutatavate materjalide kasutamisse;
– kui pinnasel põranda betoonplaat kaetakse puitpõrandaga, tagada puitpõranda alune ventileerimine toaõhuga;
– puitkonstruktsioonides peaks kasutama võimalikult vähe metallühendusi, et vältida metalli külmale pinnale tekkiva niiskuse võimalikke kahjustusi;
– põranda ehituse käigus kontrollida ka hüdroisolatsiooni olukorda seinte alumiste elementide all, tavaliselt on mugav teha seinte hüdroisolatsioonitööd enne põrandate ehitamist.

Fotosid teostatud puidutöödest, sealhulgas palgivahetusest ja puitpõrandate ehitusest, saab näha siin.